Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Parteijuhid panustavad valimistel julgeoleku ja inimeste heaolu küsimusse

{{1408211713000 | amCalendar}}
Foto: ERR/Tanel Valdna

Arvamusfestivalil peetud kolme parlamendipartei juhi debatil selgus, et 2015. aasta riigikogu valimistel ei saada teemadena mööda rahvuslikust julgeolekust ja lihtsa inimese võimalusest oma palgast ära elada.

Eesti vahetu julgeoleku tagamist rõhutas enim Reformierakonna esimees ja valitsusjuht Taavi Rõivas. Tema sõnul tagab selle kaks sammast: iseseisev kaitsevõime ja liitlaste panus.

"Liitlaste panus on muutunud viimase 4-5 kuu jooksul nähtavamaks, aga see on alles vaheetapp. Meie hinnangul peaks see kohalolek olema veelgi enam tuntav ja nähtav," lausus Rõivas ja lisas, et võimekuste väljaarendamisest saab lähemalt rääkida pärast septembrikuist NATO tippkohtumist.

Rõivase sõnul tuleb kaitsevõimet käsitleda laiemalt kui vaid sõjalist kaitset. Selle asemel tuleks igal inimesel mõelda, kuidas riiki kaitsta, panustada sellesse, et see kestaks igavesti.

Ta kinnitas, et julgeolekust rääkimine ja sellega tegelemine pole hetkel siiski valimistele mõeldes suunatud, vaid tänase päeva reaalsele olukorrale suunatud.

Vähemtähtis pole reformipartei juhi hinnangul see, kuidas tagada järgnevail aastail sissetulekute tõus ja majanduslik heaolu. "Kui ollakse eluga rahul, saadakse Eesti edust osa, siis see on samuti üks julgeolekutagatis," rõhutas Rõivas.

SDE esimees Sven Mikser rõhutas vajadust leida suur narratiiv, mis paneks ühiskonna mingis suunas liikuma, sest praegu tundub tema hinnangul üksikisikute püüdlemine suurema materiaalse heaolu poole. Ja kui Eesti üldine heaolu peaks moodustuma üksikute inimeste püüdluste summast, võib see tähendada paigalseisu või kaootilist liikumist.

Mikser märkis, et isegi kunagine Reformierakonna loosung saamisest viie Euroopa rikkama riigi sekka, oli iseenesest positiivne suure narratiivi otsing.

Sotside esimehe sõnul tasuks inimestel pingutada selle nimel, et mitte pelgalt ise haljale oksale jõuda, vaid et ka riik ja ühiskond jõuaks sihile.

"Ambitsioonikat eesmärki on vaja. Et ükski eesti laps ei ole vaesuses. Et ükski inimene, kes käib täiskohaga tööl, ei peaks minema taotlema sotsiaaltoetust. Töist vaesust ei tohiks olla," pakkus Mikser ühe suure eesmärgi välja.

Mikser rõhutas, et tema erakond usub, et investeeringud lastesse, haridusse, järgmisesse põlvkonda ei ole riiklik heategevus. Seda on vaja nüüd ja praegu.

"Kes suudavad panustada rohkem, peaks olema valmis panustama rohkem. Aktsepteerin, et see on maailmavaateline küsimus, aga püüan olla selle kaitsmises nii veenev, et rahvas tuleb kaasa," sõnas sotsiaaldemokraatide juht.

IRL-i esimees Urmas Reinsalu hinnangul sõltub Eesti tulevik meie rahvusriigi tugevusest, et see oleks kaasaegne ja arenemisvõimeline.

"Kas lepime sellega, et iive on negatiivne. Kas väljarände puhul näeme, et riigil oleks võimalus oma majanduspotentsiaali ära kasutada. Siin on valikukohad," rõhutas Reinsalu.

Reinsalu sõnul peaks järgmise valitsuse kindel eesmärk tagada, et inimene, kes käib täiskohaga tööl, et suudaks oma palgast ära elada.

Ta tõi näiteks, et Eestis on sadu tuhandeid inimesi, kelle brutopalk on 500 eurot või alla selle ja kelle puhul võib tekkida küsimus, kas püüda elada palgast või küsida sotsiaalabi.

"Nad ei tee midagi valesti. Nad elavad ära oma sissetulekust, mis on Euroopa kontekstis lihtsalt liiga väike," märkis IRL-i juht.

Reinsalu hinnangul on poliitiliste jõudude vahel vaja leida kriitilistes küsimustes ühisosa, näiteks sõlmida rahvuslik riigikaitsekokkulepe.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar teatas juba varem, et ei soovi debatil osaleda.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: