Ajateenistuse kaotamise asemel soovib Reformierakond laiendada riigikaitses osalejate hulka ({{commentsTotal}})

{{1408615858000 | amCalendar}}
Õppus.
Õppus. Autor/allikas: PM/Scanpix Baltics

Täna Eesti Päevalehes avaldatud Reformierakonna valimisprogrammi tööversioonist tehtud väljavõtete toel väitis leht, et erakonnal on kavas ära kaotada ajateenistus. Erakonna väitel pole kavas ajateenistust ära kaotada, pigem laiendada riigikaitses osalemist.

Kõnealuse valimisplatvormi tööversioonis seisis, et Reformierakonnal on kavas muuta "riigikaitseõpetus riigigümnaasiumides kõigile kohustuslikuks, riigikaitsekursuste läbimine gümnaasiumis lühendab hilisemat ajateenistuse pikkust (nn Taani mudel) vs suurendab riigikaitseõpetuse õpetajate riiklikku tellimust".

Sisuliselt tähendab see, et see osa, mida seni õpiti ajateenistuses olles n-ö koolipingis istudes, oleks nüüd osa riigigümnaasiumi riigiõpetuse kursusest. Summaarselt jääks ajateenistus sama pikaks, lihtsalt teenistuses viibimise aeg võib lüheneda, aga ei pruugi.

See tähendab, et teadmised omandaks rohkem õpilasi juba riigigümnaasiumis õppides, sest riigikaitse kursused oleksid senise valikaine asemel kohustuslikud. Riigil oleks aga võimalik lühendada ajateenistuse üldpikkust ning nii võtta rohkem inimesi ajateenistusse.

Erakonna üldine soov on riigikaitset laiendada. "Meie eesmärk on laiapõhjaline riigikaitse, kus iga riigikaitses osaleda sooviv kodanik ja organisatsioon teab oma rolli ja ülesandeid rahvusliku julgeoleku tagamisel," selgitas Reformierakonna juhatuse liige, siseminister Hanno Pevkur.

"Lisaks tavapärasele ajateenistusele kaalume võimalust, et riik pakuks tasuta kahenädalasi riigikaitsekursuseid kõigile soovijatele, kes ei ole ajateenistust läbinud ega kuulu Kaitseliitu, mis mulle isiklikult tundub väga mõistliku ideena," lisas Pevkur.

Siseministri sõnul annab sellise laiapõhjalise mudeli rakendamine võimaluse kaasata riigikaitsesse enam kodanikke, sealhulgas suurendada kohustusliku ajateenistuse läbinute hulka.

"Kindlasti ei kavatse me mingil kujul kohustuslikku ajateenistust ära kaotada. Ajateenistus on üks Eesti riigikaitse tugitalasid," kinnitas Pevkur.

Ta rõhutas, et tegemist on Reformierakonna julgeolekustrateegia tööversiooniga, kuhu lähiajal oodatakse veel mitmeid sisendeid erinevatelt ekspertidelt, kuid strateegia aluspõhimõtted jäävad samaks - Eesti riigikaitse saab olema tänasest laiapõhjalisem ja kaasama enam kodanikke, seisis erakonna teates.

Minister: Eesti julgeolekustrateegia on laiem kui vaid riigikaitse

Siseminister Hanno Pevkur (RE) kinnitas, et Reformierakond tahab riigikaitses osalevate ja julgeolekut loovate inimeste hulka suurendada.

Tema sõnul on Eesti julgeolekustrateegia laiem kui vaid riigikaitse. "Eesti kindlaks kaitseks on vajalik avar julgeolekukäsitlus: sõjalise riigikaitse kõrval peame samavõrd tähelepanu pöörama sisejulgeolekule, energeetikale ja elutähtsatele teenustele," selgitas minister.

"Ajateenistusele lisaks on konkreetseteks sammudeks riigigümnaasiumites kohustusliku riigikaitseõppe sisseviimine. Samuti täiendavate kahenädalaste riigikaitsekursuste korraldamine, mis on mõeldud neile, kes mingil põhjusel ajateenistust läbinud ei ole," lisas ta.

Pevkur ütles, et osa rahvuslikust julgeolekust on ka inimeste rahuolu oma riigiga.  

Ministri sõnul oodatakse julgeolekustrateegia esmasele tööversioonile ekspertide arvamusi, sest programm ei ole veel valmis.

NATO püsiv sõjaline kohalolek Eestis

Reformierakonna valimisprogrammi tööversioonis leiab aga veel väga suurel hulgal erinevate julgeolekuküsimustega seotud punkte. Nii on näiteks NATO-t puudutavates küsimustes sedastatud, et taotletakse NATO liitlaste püsivat sõjalist kohalolekut Eestis, eelkõige Eesti õhuruumi, rannakaitse ja soomusmanöövervõime tagamiseks.

Tõenäoliselt otsustatakse aga NATO alaliste baaside loomine Balti riikidesse juba septembri alguses Walesis toimuval NATO tippkohtumisel.

Lisaks seisab Reformierakonna programmis, et erakond peab oluliseks kõigi NATO liikmesriikide kaitse-eelarvete suurendamist, eesmärgiga ühtlustada see kahe protsendi SKT tasemel.

Valimisprogrammi on sisse kirjutatud ka punkt, mille kohaselt peab erakond "vajalikuks agressorite ja nende toetajate suhtes mistahes vajalike toimivate mõjutusvahendite, sealhulgas majandussanktsioonide rakendamist. Sanktsioonidele rakendatavate vastumeetmete puhul peavad liitlased kandma sellest tulenevad raskused solidaarselt."

Sellest võib järeldada, et erakond näeb sanktsioonide kehtimist ka veel järgmisel aastal ees seisvate riigikoguvalimiste aegu.

Erakonna valimisprogrammis on eesmärgiks seatud ka ohtude tõrjumiseks vajalike liitlasjõudude vastuvõtmiseks vajaliku laitmatu taristu väljaarendamine.

Sisuliselt tähendab see näiteks erinevate õnnetuste ja kriisisituatsioonidega toime tulekuks õppuste korraldamist, elektrisüsteemi võimalikult kiiret lahtisidumist Venemaast, strateegiliselt oluliste maanteede (Tallinn-Ikla; Tallinn-Narva ja Tallinn-Luhamaa) läbilaskevõime parandamist, Tallinna lennujaama lennuliiklusala laiendamist, Rail Balticu, Baltic Connectori ja LNG terminalide rajamist Eestisse.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: