Meedia: Fergusoni rahutuste taga on politsei ülerelvastatus ({{commentsTotal}})

USA president Barack Obama andis nädalavahetusel korralduse vaadata üle politsei relvastus ja selle kasutamine, sest politsei tegevus Fergusoni rahutuste ohjamisel viitab politsei ülerelvastatusele.

Tegelikult on politsei militariseerimisest ja ülerelvastumisest USAs räägitud juba mitu aastat. Ülerelvastumisele loodi aga alus juba enam kui tosina aasta eest 11. septembri sündmuste järel, kui politseile hakati jagama relvastust, mis jäi üle sõjaväel näiteks missioonidest. Lisaks on politsei varustuses näha, et kasutusel on ka spetsiaalselt politseile tellitud varustus.

Fergusoni linnakeses elab 21 000 inimest – umbes sama palju kui Viljandis. Viljandis töötab kokku üheksa konstaablit, kellest viis tegeleb otseselt Viljandi linnas toimuvaga. Fergusonis, võrdluseks, on selliseid politseiametnikke 56. 

Viljandis pole ilmselt Fergusonile võrdlemiseks välja panna ka soomusautot. Mitmetes meediaväljaannetes on tõstatatud küsimus, kas tõesti on ühes 21 000 inimesega linnakeses rahutustega toime tulemiseks vaja lahingvarustust?

The Guardian küsis retooriliselt, et isegi kui korrarikkuja peaks tulistama, kas sellisel juhul on politseil enda kaitsmiseks tarvis soomusautot? USA valitsuse hinnangul on.

Allikas: vine.co

New York Timesi andmetel on alates 2006. aastast USAs kohalikele politseiüksustele jagatud laiali 435 soomusautot, 533 militaarlennukit ja 93 763 automaatrelva.

USA õiguskaitse tugiameti kinnitusel on alates juba 1997. aastast jagatud politseile 4,3 miljardi eest militaartehnikat.

Linnas, kus 67 protsenti elanikest on mustanahalised, on 56 politseiametnikust vaid kaks mustanahalised. Pew Research Centeri avaldatud uuringust selgus, et 80 protsenti mustanahalistest peab praegu Fergusonis aset leidvaid rahutusi õigustatuks, kuna need juhivad tähelepanu olulistele rassiga seotud teemadele.

Samal ajal jagas vaid 37 protsenti valgetest nende seisukohta. 47 protsenti valgetest leidis, et rassiküsimused saavad põhjendamatult palju tähelepanu.

Asjaolu, et mustanahaliste ja valgete hoiakud lähevad rassiküsimuses sedavõrd lahku, viitab tugevalt ühiskonda sisse kirjutatud probleemile - segregatsioonile. Sellele probleemile osutas ka ERRi USA korrespondent Lauri Tankler.

Ta tõi suurima põhjusena välja tugeva rassilise eraldatuse, kus mustanahalised elavad oma linnajagudes ja valged omades.

Inimesed, kes peaksid linnaelanike seas korda looma, ei peegelda elanikkonda ennast, nentis Tankler viidates valgenahaliste politseinike ülekaalule.

"Kui siis tuleb välja, et üks valgenahaline politseinik laseb kuus korda ühte mustanahalist 18-aastast relvastamata poissi ja see poiss sureb, tema laip vedeleb tunde selle tänava pea ja ka kiirabitöötajal ei lubata poisi surnukehale ligi minna, et vaadata, mis temast saab, siis see kõik toob tuha alt välja sinna hõõguma jäänud viha ja vastandumise," rääkis Tankler.

Kui sellele olukorrale lisada veel asjaolu, et korrakaitsjatele on antud igakülgsed vahendid oma võimu teostamiseks ja demonstreerimiseks, pole vaja kaugelt otsida praeguseks Fergusonis juba kaks nädalat väldanud rahutuste põhjust. 

Obama korraldus näib küll esimese sammuna, kuid presidendi korralduse kohaselt tuleb analüüsida, kas politseil on ikka piisav väljaõpe selle militaarvarustuse kasutamiseks. Obama märkis, et tema soov on olla kindel, et politsei kasutusse on antud varustus, mida neil ka tegelikult vaja läheb. Seega ei ole otseselt tegemist algatusega politsei militariseeritust vähendada, vaid veenduda politseinike oskuses erivarustusega ümber käia.

Täna, kaks nädalat ja kaks päeva pärast rahutused vallandanud tulistamist, maetakse tulistamise käigus hukkunud Michael Brown.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: