Haiglate liit ja tervishoiutöötajad ei jõudnud uues kollektiivleppes kokkuleppele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Haigla.
Haigla. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Haiglate liit ja tervishoiutöötajad jätkasid täna läbirääkimisi kollektiivlepingu üle, kuid haigekassa finantsprognoosi järsu halvenemise tõttu kollektiivlepingu kokkulepet ei saavutatud.

Haiglate liit saatis eelmisel nädalal arstide liidule, õdede liidule ja tervishoiutöötajate kutseliidule omapoolsed ettepanekud, vahendasid ERRi raadiouudised.

Haiglate liidu juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul võimaldaks haigekassa eelarve prognoosi kohaselt tõsta tervishoiutöötajate palka 2015. aastal 6,2 ja 2016. aastal 6,5 protsenti.

Täna siiski kokkuleppele ei jõutud.

"Nende numbritega, mille haiglate liit viimati välja pakkus, me ei ole päri. Need on selgelt liiga madalad ja kindlasti ootame tööandjatelt natuke paremat pakkumist. See sõltub aga eelkõige rahastamisest ehk haigekassast ja sellest, kui tähtsana nad näevad tervishoidu. Lähtudes sellest, et Eesti on tervishoiukuludelt Euroopa Liidu viimaste hulgas, siis see näitab suhtumist, kas tervishoidu ja arstiabi peetakse oluliseks või mitte," selgitas arstide liidu juht Katrin Rehemaa.

Tema sõnul ei ole töö- ja palgatingimused asi iseensest, vaid see määrab suurel määral selle, kui palju on Eestis õdesid, hooldajaid ja arste.

"Selles kontekstis tuleb ka neid läbirääkimisi vaadata. Me siiski muretseme tervishoiu käekäigu pärast. Seda kinnitab ka see, et meil on väga suur osa läbirääkimistest nendel küsimustel, mis puudutavad arstide koolitust ülikoolis ja õdede koolitust tervishoiukõrgkoolis ja ka täienduskoolitust," lisas Rehemaa.

Tema sõnul on olukord aga selline, kus arstid peavad näiteks nõudma, et haigekassa täidaks kehtivaid seaduseid. "Meil on selline seadus nagu täiskasvanukoolituse seadus, mis ütleb, et täiendkoolituseks on õigus inimesel võtta aastas õppepuhkust 30 päeva ja sellest 20 päeva peab talle säilitama ka keskmise palga. Aga haigekassa arvestab millegi pärast ainult 5 päeva," selgitas ta.

Suurim kokkuhoid tabab eriarstiabi

Arstide ja õdede liit ning tervishoiutöötajate kutseliit teatasid, et haigekassa nõukous vähendati ravikindlustusmaksu planeeritavat laekumist ja otsustati kahel järgmisel aastal haigekassa jaotamata kasumit arstiabiks mitte kasutada.

"Kõige suurem kokkuhoid tabab eriarstiabi. Esialgset eelarvet kärbiti 24 miljoni euro võrra ja piltlikult öeldes jääb patsientidel saamata eriaristabi mahus, mis võrdub näiteks Pärnu või Ida-Viru keskhaigla terve aasta tööga," selgitasid liidud.

"Eesti on tervishoiukuludelt Euroopas eelviimane ja praeguste poliitiliste otsustega läheb ilmselt ka Rumeenia meist mööda," lisas arstide liidu president Andres Kork. Tema hinnangul peegeldab see otsustajate suhtumist rahva tervisesse.

Rahapuuduse tõttu ei suuda haigekassa arstidele ja õdedele tagada ka seadusega nõutud täienduskoolitust. "Haiglajuhid soovitasid seetõttu alandada ravikvaliteedi tagamise nõudeid ja vähendada kohustuslikku täiendõpet aastas 60-lt tunnilt 40-le, kuid tervishoiutöötajad ei nõustunud kvaliteedis järele andma," märkisid liidud.

Läbirääkimised jätkuvad 15. septembril.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: