Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Port: ka dopinguaine andmine võib lõppeda surmaga

Foto: Postimees/Scanpix

Alates jaanuarist jõustuvad seadusemuudatused, mis karmistavad dopinguainetega seotud kuritegude karistusi ja annavad laiemad võimalused nende kuritegude uurimiseks. Eesti antidopingu nõukogu liige Kristjan Port tõdes, et sarnaselt muude ainete manustamisele võib ka dopinguaine teisele inimesele andmine olla ohtlik, sest võib lõppeda surmaga.

Justiitsministeeriumis kogunenud dopinguvastasel ümarlaual jõuti järeldusele, et keelatud ainete vastane võitlus tuleks prioriteetide hulka tõsta ja riigiametite ülesanded selles tuleks senisest täpsemalt määratleda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nii mõndagi ümarlaual osalenud ametnikku tabas positiivne üllatus, sest tuli välja, et dopingu puhul saab rakendada ka esialgu täiesti kõrvalisena tunduvaid seadusi.

"See tuli siin ainult näitena esile, et mõrvakatse on ju põhimõtteliselt, kui inimene annab teisele inimesele ohtlikku ainet. Dopinguaine on ohtlik seetõttu, et see võib ka surmaga lõppeda, mis sellest, et surm saabub võib-olla 20 aasta pärast. Tuleb välja, et kui otsida karistusseadustikus ja teistes õigusaktides, siis on terve hulk selliseid regulatsioone olemas, et hea tahte puhul saaks seda rakendada ka dopingu peale," selgitas Kristjan Port.

Paragrahve, mille abil dopinguga tegelevaid isikuid vahele võtta, lisandub järgmisel aastal veelgi.

"1. jaanuarist läheb dopingu kasutamise sanktsioon oluliselt rangemaks ja sellele tegevusele tulid lisatunnused juurde. Kindlasti annab see politseile täiendavaid võimalusi," rääkis keskkriminaalpolitsei arendusbüroo juht Priit Heinsoo ja lisas, et jälitustegevust saab kasutada juhul, kui tegemist on organiseeritud kuritegevuse kahtlusega.

Lisaks on tuleval aastal teise astme kuritegu alaealisele või korduv dopinguaine väljakirjutamine, üleandmine või kallutamine, mille eest võib trellide taha minna kuni kolmeks aastaks.

Dopinguküsimustega tegeleb Eestis mitu ametkonda, näiteks politsei, terviseamet ja ravimiamet, kuid justiitsminister Andres Anvelti sõnul on puudu kesksest riiklikust järelevalve teostajast.

"Praegusel juhul jääb sportlane vahele ja ütleb mulle, et talle ei ole keegi dopingut andnud ja me kehitame õlgu, sest me ei tea, mida edasi teha. Seda lüli me täna otsisimegi," selgitas Anvelt.

"Mingit uut organit selleks ei ole vaja luua. On vaja täpsustada olemasolevate organite funktsiooni, kellele me siin majas teeme oma ettepanekud," lisas ta.

Anvelti sõnul vajaks lihvi ka karistusseadustik, kus praegu käsitletakse dopinguna ainult ravimeid. Tegelikult on olemas ka ained, mis on doping, kuid pole ravim.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: