Saarts: valimisea langetamine vajab muutusi ka hariduse valdkonnas ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Valimisea langetamine nõuab lisaks seaduste muutmisele riigi sekkumist ka hariduse ja e-teenuste vallas, leitakse Tallinna Ülikooli riigiteadlaste koostatud uuringus.

Valimisea langetamise mõjusid tutvustanud Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi üldpolitoloogia lektor Tõnis Saarts selgitas, et kooliprogrammides pööratakse valimistele liialt vähe tähelepanu. Saartsi sõnul on valimisea alandamist eeldavaks probleemiks ühiskonna vananemine, mistõttu on nooremate inimeste häält esindusdemokraatias vähem kuulda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Politoloog märkis, et erakonnad arvestavad noortega vähem, kui vanemaealistega, keda on ühiskonnas rohkem. Eestis kavandatav valimisea alandamine 18-lt 16-le eluaastale tähendaks õigust hääletada kohalikel valimistel. See puudutaks ligi 24 000 noort, mis on 1,9 protsenti kogu rahvastikust.

"See ei ole ju kellelegi uudis, et tegelikult just nooremas vanuserühmas ja just venekeelsete noorte seas Eesti kodakondsus on rohkem levinud ja kodakondsusega inimeste arv pigem kasvab," lisas ta.

Et kohalikel valimistel võivad lisaks Eesti kodanikele hääletada ka mittekodanikest noored, võib valimisea langetamine Saartsi sõnul aidata kaasa lõimumisele, sest end kaasatuna tundes võidakse võtta pigem Eesti kui Vene kodakondsus. Saarts kummutas ühe levinud hirmudest, justkui oleksid 16-aastased ebakompetentsed ja manipuleeritavad. Tema sõnul on Eesti kooliõpilaste kodanikukompetents Euroopa keskmisest kõrgem.

Uuringu järgi tunnevad poliitika vastu huvi pooled, sama palju omab ka parteilist eelistust. Parteide noorteühendustesse kuulub 9 protsenti 16-17-aastastest ning parteisse plaanib astuda 15 protsenti. Samuti ei näita uuringud Saartsi sõnul, et hääletamisõiguse alandamine võiks valimistulemuse selgelt ühe või teise erakonna kasuks kallutada.

Saartsi hinnangul on üks valimisea langetamise põhiprobleeme hoopis see, et koolides pööratakse valimiste temaatikale imevähe tähelepanu. "Kui nüüd tõesti otsustatakse anda 16 pluss-aastastele valimisõigus, siis nö see kompetents, mis on valimised, mis erakonnad, mis erinevaid maailmavaateid erakonnad toetavad jne, see kompetents peaks mingil määral juba koolist tulema," leiab politoloog.

Tema sõnul eeldab valimisea langetamine õpetajakoolitust ja ühiskonnaõpetuse õppekavade ja õpikute ülevaatamist.

Toimetaja: Sven Randlaid



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: