Vene impordikeelu rahaline maht on Eesti tootjatele kuni 150 miljonit eurot ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Konjunktuuriinstituudi värske analüüs märgib, et Vene impordikeelu tõttu on Eestil vaja leida uued turud toodangule, mille rahaline maht on kuni 150 miljonit eurot.

Kuigi otsene keelu alla läinud eksport Venemaale moodustab aasta lõikes 75 miljonit eurot, lisanduvad sama summa ulatuses kaudsed mõjud.

Kaudse mõju alla läheb tooraine ja tooted, mis viidi küll EL-i partneritele, kuid mis omakorda eksporditi edasi Venemaale.

Analüüsi tutvustanud konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et rahaliselt on Eestile kõige valusam juustu ekspordi keeld, mis moodustab 27 miljonit eurot.

Kala ja kalatoodete maht on 15 miljonit ning samas suurusjärgus on ka ära langenud piima ja piimatoodete eksport.

Kaudsed mõjud tulevad tulevad paljuski sellest, et näiteks Eesti piimasektor ekspordib suures mahus toorpiima Leetu, kust see liikus seni suuresti juustuks töödelduna Venemaale.

"Juustuturg ongi kõige haavatavam. Näiteks kogu maailma juustuekspordist oli Venemaa osakaal 11%," tõi Josing näiteks.

Josingu sõnul on praegune kriis mõttekoht ettevõtetele, kes pole aastate jooksul riske hajutanud turgude vahel ja seda just valmistoodete osas.

"Me ei ole saanud jalga ukse vahele Põhjamaade turul, saksamaa turul. Mugavusest jätkanud toormekeskset eksporti. See on lihtne äri, aga kriisisituatsioonis on uutele turgudele minna veelgi raskem," sõnas ta.

Pikas perspektiivis peab Josing põllumajandust ja toiduainetööstust perspektiivikaks majandusharuks. "Maailma toiduturg on kasvav, arenev ja suure nõudlusega turg. Ühekordsed ekstsessid ja kriisid pikka perspektiivi ei mõjuta."

Toimetaja: Priit Luts



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: