Graafikud: inimeste suhtumine homoseksuaalsusesse on muutunud negatiivsemaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1410254341000 | amCalendar}}
Autor/allikas: AP Photo/Scanpix

Hoiakud lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste (LGBT) inimeste suhtes ei ole võrreldes kahe aasta taguse ajaga muutunud paremaks, selgub värskest Turu-Uuringute AS-i avaliku arvamuse uuringust.

Uuringus vaadati Eesti elanike hoiakuid erinevates olukordades, et hinnata, mille osas on teadlikkus madalam ning mis võivad olla hoiakute põhjused.

Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga on hoiakud muutunud mõnevõrra negatiivsemaks Eesti venekeelse elanikkonna seas.

Olulisemad tulemused:

* Homoseksuaalsust peavad sarnaselt kahe aasta tagusele uuringule vastuvõetavaks 34 protsenti Eesti elanikest, 59 protsenti ei pea. Enamik neist, kelle jaoks on homoseksuaalsus vastuvõetav, peavad homoseksuaalsust sünnipäraseks. Enamik neist, kelle jaoks see ei ole vastuvõetav, arvavad, et see on keskkonna ja kasvatuse tulem.

* 64 protsenti Eesti elanikest arvavad, et geid ja lesbid peavad olema seadusega kaitstud diskrimineerimise eest ka väljaspool töövaldkonda, vastu on sellele vaid 26 protsenti.

* Samasooliste kooselu registreerimise võimaluse osas toetus veidi vähenenud. Kui 2012. aastal pidas seda oluliseks 46 protsenti, siis tänavu 40 protsenti. Eriti torkab see silma vene keelt kõnelevate vastanute hulgas.

 

"Uuringu tulemused näitavad, et riik, kogu ühiskond tervikuna ja iga inimene eraldi peavad rohkem tegema, et Eesti lesbid, geid, biseksuaalid ja transsoolised oleksid väärtustatud võrdselt kõigi teiste inimestega." ütles projektijuht ja Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper.

"Surve hoiakute muutumiseks negatiivsemaks tuleb nii Venemaa meedias levivast homofoobsest propagandast kui ka kooseluseaduse vastaste eelarvamustele rõhuvast retoorikast," lisas Käsper.

Projekti uuringute koordinaator Egert Rünne rääkis, et negatiivsed hoiakud võivad viia vägivalla, diskrimineerimise või ebavõrdsete võimalusteni nii LGBT inimeste kui ka nende pereliikmete jaoks. Teisalt mõjutavad negatiivsed hoiakud Eesti atraktiivsust kõrge kvalifikatsiooniga professionaalide jaoks ning Eesti inimeste valikuid Eestisse jääda või siit lahkuda.

Kust saavad inimesed infot LGBT teemade kohta?

LGBT temaatika kohta on keskmisest enam kõigist teabekanalitest teavet saanud ja isiklikku kokkupuudet omanud 20-29-aastased, kõrgeima hariduse, sotsiaalse staatuse kui ka sissetulekuga inimesed, tallinlased.

Lisaks on LGBT temaatika kohta keskmisest enam teavet saanud eestikeelne elanikkond, kellest nende teemadega on kokku puutunud 68 protsenti inimestest. Maakonniti on kõige enam LGBT teemadega kokku puutunud Lääne- ja Lõuna-Eesti ning suurlinnade elanikud.

15-19aastased aga ka 30-39aastased ning üliõpilased puutuvad nende teemadega kokku interneti vahendusel.

Sotsiaalkampaaniatega, millega püütakse elanikkonna teadlikkust tõsta, on kõige enam kokku puutunud eestikeelne elanikkond, kellest LGBT teemadest on kampaaniate vahendusel kuulnud viiendik.

Tugevalt mõjutab inimeste hoiakuid meedia, viimase aja kajastuste põhjal eriti Vene meedia, kuna Venemaal on homovastane propaganda ajakirjanduses tugevalt esindatud, rääkis Käsper saatele "Uudis+".

Samas näiteks Eestis tulist arutelu leidnud kooseluseadus ei ole Käsperi kinnitusel Eesti elanike hoiakuid mõjutada. Vene meediaruumi mõju paistab välja ka sellest, et LGBT inimeste suhtes on hoiak muutunud negatiivsemaks just vene keelt kõnelevate inimeste hulgas.

Teemaga ei ole kokku puutunud kõige sagedamini eakam elanikkond. Veerand üle 64-aastastest, kolmandik pensionäridest, veerand väiksemate linnade ja alevite elanikest ja kolmandik külades elavatest inimestest pole LGBT teemadega kursis.

Kuid just nemad peavad näiteks homoseksuaalsust kõige vastuvõtmatumaks.

Eesti elanikest on 94 protsenti kuulnud väljendit homoseksuaalne inimene, kaks protsenti aga pole seda üldse kuulnud ning kolm protsenti ei osanud vastata.

7 protsenti mõistab väljendit homoseksuaalne inimene valesti

Viis protsenti vastajatest eksis peamiselt sellega, et homoseksuaalseteks peetakse vaid geisid, lisaks nimetati neid pededeks, pederastideks (1 protsent). Muude vastustena nimetati: pervert, naiselik mees, valesse kehasse sündinud inimene (kõiki 2 korral), naiseks riietuja, multikultuursus.

Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga peeti sel korral homoseksuaalset inimest märksa sagedamini hälbe, haiguse või psühholoogilise probleemiga inimeseks (+6 protsent), muus osas olulisi erinevusi vastustes ei ilmnenud.

Kõige sagedamini peeti homoseksuaalseks inimeseks oma- või samasooliste suhet (52 protsenti). Väljendatud oli seda väga mitmel erineval moel, nt omasooliste ihaldaja, ihar, armastaja, eelistaja jne.

Sisult sarnaseid vastuseid oli teisigi. Kuus protsenti andis sama vastuse pigem enese vastandamise kaudu – teistsuguse, eba- või mittetraditsioonilise (seksuaalse) orientatsiooniga ja viie protsendi jaoks oli homoseksuaalsuse puhul määravaks just nende kooselu.

11 protsenti Eesti elanikest peab uuringu kohaselt homoseksuaalsust hälbeks (väärareng, kõrvalekalle), haiguseks või psühholoogiliseks probleemiks. Sel juhul oli keerukas selgeks teha, kas vastaja andis vastuse neutraalselt või halvustavalt pinnalt, näiteks haige inimene.

Homoseksuaalsete inimestega on kokku puutunud ligikaudu viiendik Eesti üle 15-aastasest elanikkonnast ehk ligikaudu 200 000 inimest.

Oma perekonnas on homoseksuaalne inimene vaid ühel protsendil, sõpruskonnas üheksal protsendil ja endiste või praeguste töökaaslaste seas 12 protsendil Eesti elanikest.

Homoseksuaale on veidi rohkem Tallinnas ja kõrgharidusega inimeste lähikonnas.

Homoseksuaalidega on enam kokku puutunud eestikeelsed elanikud, 20-39-aastased, tallinlased, kõrgemasse sissetulekugruppi kuulujad (üle 651 euro kuus pereliikme kohta), kõrgharidusega inimesed, ettevõtjad, juhid tipp- ja keskastmespetsialistid, ametnikud, teenindajad.

Kolmandik inimestest pooldab kooselu seadustamist

Vastajatele esitati kaheksa erinevat väidet, mis käsitlesid erinevaid võimalikke homoseksuaalide õigusi. Paluti hinnata nendega nõustumist või mitte-nõustumist.

Nõustujaid on rohkem kui mitte-nõustujaid väidete puhul, et geid ja lesbid peaksid olema seadusega kaitstud diskrimineerimise eest lisaks töövaldkonnale ka hariduses, tervishoius ja kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas ning, et abielude lubamine samast soost elukaalaste vahel vähendaks naise ja mehe vahelise abielu väärtust.

Võrdselt on nõustujaid ja mitte-nõustujaid väite puhul, et geide ja lesbide suhtes avalik vaenu õhutamine peaks olema kriminaalkorras karistatav.

Ülejäänud väidete puhul, mis puudutavad homoseksuaalide kooselu registreerimist, abiellumist ja erinevaid lapsendamisvõimalusi, on aga mitte-nõustujaid enam kui nõustujaid. Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga pole erinevate väidetega nõustujate osakaalud oluliselt muutunud.

Kõige enam on täheldada muutust suhtumises väitesse, et samast soost elukaaslastel peaks olema võimalus oma kooselu ametlikult registreerida partnerlusseaduse alusel – siin on väitega nõustujate osakaal vähenenud kuus protsenti ja mitte nõustujate osakaal on suurenenud kaheksa protsenti.

Ka selle uuringu osa juures ilmneb, et muukeelne elanikkond nõustub antud väidetega eestikeelsest elanikkonnast 7-19 protsenti jagu harvemini seda välja arvatud väite puhul, et abielude lubamine samast soost elukaalaste vahel vähendaks naise ja mehe vahelise abielu väärtust, mille puhul on muukeelses elanikkonnas sellega nõustujaid kaheksa protsenti enam kui eestikeelses elanikkonnas.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: