Eesti-Vene piiri selgem märgistamine seisab piirileppe ratifitseerimise taga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tarmo Kohv
Tarmo Kohv Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Lõuna prefekt Tarmo Kohv kinnitas, et Eesti piir Venemaaga on kaitstud, kuid valvamist lihtsustaks märgatavalt see, kui piirilepe viimaks jõustuks.

"Piiri valvamise mõttes on kõige olulisem probleem see, et Eesti-Vene piirileping on ratifitseerimata. Seoses sellega on valvamisel Eesti-Vene ajutine kontrolljoon. Riigipiir on välja ehitamata ja konkreetselt ka maha märkimata," rääkis Kohv intervjuus Vikerraadiole.

Kohv ütles, et Eesti on praegu piirirajatistesse investeerimisel ootel. "Kui ratifitseerimiseni ükskord jõutakse, siis alustatakse ka piirirajatiste ehitamist, mis peaks lihtsustama piirivalvurite tööd."

Prefekti sõnul on tänane ajutine kontrolljoon maha märgitud ainult vene Föderatsiooni piirimärkidega, kuid kui leping jõustub, paigaldatakse ka Eesti Vabariigi piiripostid.

"Piiriala puhastatakse vastavalt nõuetele, märgistatakse vastavalt ja siis on ta paremini jälgitav," märkis Kohv ja lisas, et ka inimestel on siis kergem aru saada, et tegu on piiriga.

Eesti ja Vene piiriesindajate eilne neljatunnine kohtumine kaitsepolitsei töötaja Eston Kohvri juhtumi asjus lõppes tulemuseta. Uus kohtumine on kavas homme.

"Suures pildis oleme selles seisus, et Venemaa aktsepteerib piiri vahejuhtumit kui sellist ehk ebaseaduslikku piiriületust. Küsimus on muudes aktis ära toodud asjaoludes, et Vene esindaja ka selles nõustuks," rääkis Lõuna prefekt.

Aktis on fikseeritud, et sündmus toimus Eesti poolel ja ebaseaduslik piiriületus toimus suunaga Venemaa-Eesti-Venemaa. "Piiriületuse kui fakti osas vaidlust pole, küsimus on ületuse suunas ja muudes üksikasjades," selgitas Kohv.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: