Analüüs: Lähis-Ida kriis suunab USA ja Euroopa tähelepanu Ukrainalt ja Venemaalt kõrvale ({{commentsTotal}})

USA sõdurid treenimas Põhja-Iraagis värvatud võitlejaid.
USA sõdurid treenimas Põhja-Iraagis värvatud võitlejaid. Autor/allikas: AFP Photo/Scanpix

Viimastel nädalatel on üha enam hakatud rääkima võimalusest, et Lähis-Idas paisuv konflikt jõuab õige pea ka Euroopa ja USA pinnale, kui lääneriigid ei tegutse kiirelt ja otsustavalt. USA on nüüd asunud tegutsema, kuid see tähendab, et üha vähem jaksu on tal toetada oma NATO liitlasi, näiteks Ida-Euroopat.

Iseäranis murelikud onngi USA ja Ühendkuningriik, aga ülemäära muretuna ei tunne end ka Prantsusmaa ja Saksamaa – islamiäärmuslaste terrorioht näib iga päevaga üha reaalsemaks muutuvat.

Pisut enam kui nädala eest valiti Euroopa Liidu välisasjade kõrgeks esindajaks Itaalia välisministri ametit pidanud Federica Mogherini. Balti riigid ja Poola on tema suhtes olnud kriitilised ning heitnud talle ette liigset Vene-meelsust. Osaliselt on see ju ka õigustatud – 1980. aastate lõpus astus ta Itaalia Kommunistliku Noorteühenduse liikmeks ning astus selleks 1990. aastate keskel Itaalia Kommunistliku partei muudatuste järel loodud parteisse.

Mogherini juures on aga veel üks oluline detail. Nimelt on ta oma ülikooli lõputöö kirjutanud religiooni ja poliitika seostest Islamis. Arvestades, et tegu on Lõuna-Euroopa riigi välisministriga, kes teab väga hästi, mida toovad Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida konfliktid illegaalse immigratsiooni ja põgenike osas kaasa.

Välispoliitika analüütik Ahto Lobjakas rääkis ERRi uudisteportaalile, et USA on kuulutanud Islamiriigi enda jaoks kõige suuremaks julgeolekuväljakutseks.

Veel üle-eelmisel nädalal ütles Barack Obama pressikonverentsil, et tal ei ole strateegiat Süüria jaoks. Süüria on selle konflikti kese koos Iraagiga. Plaani puudumine pälvis muidugi tugevat kriitikat ning juba nädal aega hiljem arutas Obama Valges Majas mõlema partei esindajatega Islamiriigi vastase võitluse strateegiat.

Eilses telepöördumises kinnitas president Obama, et USA on valmis ründama sunniitide äärmusrühmituse Islamiriik võitlejaid Süürias ja laiendama juba käimasolevat sõjategevust pühasõdalaste vastu Iraagis. Obama ütles, et eesmärk on rühmitus Islamiriik täielikult hävitada.

Mida tähendab see Euroopale, iseäranis Ida-Euroopale Ukraina kriisi ja Venemaaga suhete osas?

Lobjakas märkis, et USA kinnitus huvide Islamiriigi vastu strateegilisse võitlusse asuda, tähendab USA huvide liikumist ära Euroopa ja Venemaa probleemidelt Lähis-Ida kriisile. "Potentsiaal selleks, et Ühendriikidel oleks n-ö käed tööd täis, on väga suur ning see on väga halb nii kriisile Ukrainas kui olukorrale Ida-Euroopas."

USA ei pruugi aga olla sugugi ainus, kelle julgeoleku huvides tegutsemine võib suunata huvi Lähis-Idasse – nii mitmedki Euroopa riigid on valmis tegema sama. Peamiselt kardetakse, et Islamiriigi terrorirünnakud kanduvad ka Euroopasse.

Mõne nädala eest hoiatas näiteks Saudi Araabia kuningas USAd ja Euroopa riike, et kui ei asuta kiirelt ja otsustavalt võitlusse Islamiriigiga, on õige pea Euroopas oodata terroriakte. Sellele reageerisid nii Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kui Ühendkuningriigi peaminister David Cameron. USA, nagu täna varahommikul kuulsime, asubki otsustavalt võitlusse.

Euroopa kardab terroriakte

Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Catlyn Kirna mainis lääneriikide huvide ülekandumist Lähis-Idale seoses hirmuga Islamiriigi terroriaktide ees. Ta mainis sedagi, et just Euroopa Ülemkogu presidendi ja EL-i välispoliitika kõrge esindaja valimistel võis see olla üks arutluse all olnud argument. See selgitab osalt ka Federica Mogherini valikut.

Ahto Lobjakas nõustub, et lääneriigid tõepoolest kardavad Islamiriigi terroriakte ning nende juhtumine Euroopas on tema hinnangul vägagi tõenäoline.

"Kui vaatame seda eelmist lainet ehk Londoni metroos ja Mumbais korraldatud pommiplahvatusi, millega sai hakkama palju väiksem ja halvemini varustatud Al Qaeda, siis see praegune potentsiaal on tohutult suurem – me räägime tuhandetest lääne päritolu džihadistidest, kes on läinud Süüriasse ja Iraaki," selgitas Lobjakas.

Möödunud nädalal avaldas CNN Pew Research Centeri uuringu, mille kohaselt on Süüriasse võitlema suundunud umbes 11 000 välismaalast.

Kusjuures suhtarvult moslemikogukonda on kõige enam džihadiste Süüriasse võitlema suundunud Soomest.

Soome 42 000 moslemist on võitlema värvatud umbes 30, mis moodustab 0,07 protsenti kõigist Soome moslemitest. Üldarv on siiski üsna tagasihoidlik. Kui aga vaadata tervikuna Islamiriigi poolele võitlema asunute arvu, siis on neid kümneid tuhandeid.

Kõige rohkem on võõrvõitlejaid suundunud Süüriasse Tuneesiast, umbes 3000. Venemaalt üle 800 ja Prantsusmaalt umbes 700.

Lobjaka sõnul on arusaadav, et Euroopa suurriigid muretsevad ning on asunud tegutsema oma rahva kaitseks. "Nad on hiljaks jäänud, sest nad on selle probleemi alles avastanud," märkis Lobjakas.

Kuidas on Islamiriik sedavõrd palju jõudu kogunud ja sealjuures märkamatuks jäänud? Lobjaka sõnul on Islamiriigil väga hea rahastus. Kaks kõige tähtsamat on Pärsia lahe riigid Qatar ja juba eelmainitud Saudi Araabia. Viimane on aga aru saanud, et Islamiriigi võitlejad ohustavad nende naftavälju ning on seetõttu tagasi tõmmanud ja asunud Islamiriigi vastaste poolele.

Teine suur rahastuse allikas on Süüria naftaväljad, mille Islamiriik on oma kontrolli alla võtnud. "Nad on sisuliselt riigi staatuses," võrdles Lobjakas.

Lääneriike ohustab Islamiriik aga hoopis seestpoolt. Islamiriigi võitlejate hulgas on väga palju neid, kes on sündinud ja elanud lääneriikides aastaid. See tähendab, et rünnak võib tulla kohast, kust seda ei osata kahtlustadagi.

Lobjaka sõnul on sageli tegu sotsiaalmajanduslikult alla surutud noorte meestega. Nad võivad olla madalama hariduse ja sissetulekuga ning sageli puudub neil selge kogukondlik identiteet, mis teeb neid eriti vastuvõtlikuks äärmuslike liikumiste ideedele.

Islamiriigi eesmärk on Lobjaka kirjeldusel teha võimalikult palju tsiviilkahju. Seega on kõige haavatavamad kohad, kus liigub palju inimesi nagu näiteks lennujaamad või kaubanduskeskused. Samuti need objektid, mille ründamine tekitab väga suurt kahju, näiteks tuumajaamad. Aga hirmu ja paanika külvamiseks piisab ka tsiviilisikute peade mahavõtmisest Londoni linnatänaval või üleilmselt levivas videos.

"See rinne on lihtsalt niivõrd lai ja ebaselge, et kõigeks valmistuda selgelt ei saa," ütles Lobjakas. Lääneriikidel kaasnevad turvalisuse tagamisega suured kulud, rääkimata kahjudest turismindusele või majandusele juhul, kui mõni terroriakt peaks toimuma.

Ja otse loomulikult kaasnevad suurimad kulud Islamiriigi vastu suunatud sõjalise võitlusega Iraagis ja Süürias ehk just sellele, millest Barack Obama eile teada andis.

Kui NATO tippkohtumiselt tõid Eesti poliitikud koju sõnumeid peamiselt Venemaaga suhtlemise teemadel, siis Lähis-Ida oli teine suur aruteluteema, mis osadele Euroopa riikidele oli palju põletavam. Seegi väljendab, et osale Euroopast on tuline teema suhted Venemaaga, väga suurele osale Euroopast, teiste hulgas Ühendkuningriigile, Prantsusmaale ja Saksamaale aga hoopis Lähis-Idas toimuv.

Selle valguses saab tõdeda, et mida rohkem on USA-l ja Euroopa suurriikidel käsil võitlusi mujal, seda enam hajub tähelepanu Ukrainalt ja Ida-Euroopa suhetelt Venemaaga.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: