„Ma ise magan rahulikult ja ma kinnitan, et ka kõik Eesti inimesed võivad rahulikult magada. See häiriv juhtum, mis meil täna on lahendada... Eesti riik tegeleb sellega igapäevaselt... aga oli väga konkreetne üksikjuhtum. Tavainimese jaoks ohutase muutunud ei ole. Eesti on turvaline riik,“ ütles Koort ETV saates „Kahekõne“. Ka Eesti piir peab, kinnitas ta.

„Eesti ei oleks saanud Schengeni [viisaruumi] 2007. aastal, kui Eesti piiri ei oleks hinnatud vastavaks teiste Schengeni riikide piiridega.“

Koort märkis, et kuigi tavakodanikud võivad oodata, et piiril oleks palju rohkem tarasid, võrku jms, on piiri väljaehitamist seni takistanud ka endiselt ratifitseerimata Eesti ja Venemaa piirileping.

„Pärast piirilepingu ratifitseerimist võib demarkatsioonikomisjon nihutada piiri tulevalt loodusest ja kohalikest oludest siia- või sinnapoole üle 50 meetri. Kui rajada piir ja ehitada see suures osas välja, võib see märkimise käigus sattuda teise riigi territooriumile.“

Rääkides müüri või aia rajamisest idapiirile nentis Koort, et Euroopa Liidu liikmesriigid võiks nõuda Eesti piirile aeda, kui meie päevane illegaalsete immigrantide arv oleks umbes 100, praegu aga tabatakse ebaseaduslikke piiriületajaid umbes paar tükki nädalas.

„Ma ei tahaks [ka] uskuda, et keegi lipsab sealt tabamata läbi. Eesti piirivalve on professionaalne ja piiritehnikasse on investeeritud – nii seiretehnikasse kui ka kaameratesse.“

Vastates saatejuht Indrek Treufeldti küsimusele, millist turvariski kujutab endast Venemaa võimude käes olev kaitsepolitseinik oma tundliku infoga, ütles Koort, et kaitsepolitsei- ja teabeametis on väga selged reeglid selle suhtes, kui palju mõni inimene võib teada.

„On selline printsiip nagu teadmisvajadus – ma võin olla küll mõnel positsioonil, mul on riigisaladuse luba, aga see ei tähenda, et ma jalutan suvalisse kohta sisse ja küsin näha kõiki riigisaladusi. Ka kaitsepolitseis on reeglid, et kõik inimesed ei tea kõike informatsiooni, sest see on liiga suur risk.“

„Rohelised mehikesed“ ilmuvad võimuvaakumisse

Niinimetatud roheliste mehikeste ehk eraldusmärkideta Vene sõjaväelaste tegutsemise kohta tõdes Koort, et Ukrainas õnnestus neil nii vabalt operatsioone korraldada, kuna riigis puudus sellel hetkel võim.

„Juhid küll formaalselt olid, aga riiki nad ei kontrollinud. Eestis vahetub võim valimistega. See tähendab, et võimuvaakumit ei saa tekkida. Ukrainlastel võeti Krimm ära siis, kui avanes võimalusaken. Ei olnud kedagi, kes annaks käsu „Stopp! Peatage need rohelised mehikesed!“ Eestis ei saa sarnane olukord tekkida.“

Ka ei ole Eestis tema sõnul ühtegi tugevat ekstremistlikku liikumist, kellel võiks olla kandev roll.

„Kui me meenutame pronksiööd ja Notšnoi Dozori, siis nüüd, seitse aastat hiljem osales nende korraldatud üritusel ühe käe sõrmede jagu inimesi.

Ühiskonna seisukohapõhist lõhenemist mõnes põletavas küsimuses ei pidanud Erkki Koort julgeolekuohuks, kuni diskussioon ei muutu kakluseks.

„Kriitika on osa demokraatiast. Võimalus teha kriitikat – isegi kui see ei meeldi – tähendab seda, et ühiskonnas mõtetevahetus toimub. Mis puudutab eestlastest äärmuslasi, siis ka nende osakaal Eestis on ääretult väike. Eestis on äärmuslus – ka skinhead'lus – suhteliselt olematu.“

Kokkuvõttes leidis Koort, et 20 aastat tagasi valitses Eestis tänasega võrreldamatult palju ohtlikum olukord.

Täismahus intervjuud Erkki Koortiga on võimalik vaadata selle artikliga liidetud videost.