Seakasvatajad kardavad elussigade väljaveo keeldu ja sellega kaasnevat pankrotiohtu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti seakasvatajate hinnangul tähendaks Aafrika seakatku levikuga kaasneda võiv elussigade riigist väljaveokeeld pankrotti kümnetele seakasvatusettevõtetele.

Seakasvatajad kardavad, et riik võib lähiajal kaaluda elussigade ekspordikeeldu Läti, Leedu ja Poola tapatööstustesse. Seakasvatajate väitel tähendaks sellise keelu kehtestamine paljudele seaksvatajatele pankrotti, vahendasid ERRi raadiouudised.

Eestis on siiani diagnoositud kahel surnud metsseal Aafrika seakatk. Taudikartuses on riik karmistanud ennekõike Lõuna-Eestis seafarmide kontrolli. Eesti Tõusigade Aretusühistu liikmeteni on jõudnud aga informatsioon, et seoses taudilevikuga on arutlusel ka elusloomade ekspordikeeld Euroopa Liidu liikmesriikidesse, eeskätt Läti, Leedu ja Poola tapatööstustesse.

Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Urmas Laht ütles, et iganädalaselt eksporditakse aretusühistu liikmete farmidest suurusjärgus 2000 kuni 2500 elussiga. Keelu puhul hea hinnaga seda kogust Eestis realiseerida poleks võimalik.

"Eestlased veavad ühe osa elussigu Lätti, Leetu, Poola, eelneval perioodil ka Venemaale. See on tingitud sellest, et kodumaised tööstused ei ole maksnud Eesti seakasvatajale õiglast hinda. Kui me nüüd piirame elussigade eksporti, siis tähendab see, et liha jääb Eesti turule, kus saadakse ebamõistlikku hinda. Selle tulemusena lõpetavad mitmed seakasvatajad pankrotiga," rääkis Laht.

Tema sõnul pole esimese hooga ükski seakasvatja värskete metssigadelt avastatud taudijuhtumite tõttu sõlmitud lepingutest ilma jäänud. Seega puudutab taud seakasvatajaid praegu vaid kaudselt ja karmimate ohutusnõuete näol.

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ütles, et talle teadaolevalt ei plaani Eesti riik praeguses olukorras keelata elusloomade ekporti. Seda ei saa teha ka Euroopa Liidu liikmesriigid omal algatusel. "Hetkel ei ole olukord Eestis kindlasti selline, et me peaksime üldse kaaluma sigade teistesse liikmesriikidesse vedamise keelamist," rääkis ta.

Kevvai sõnul on ka teiste riikide praktika selline, et üleriigilisi keelde ei rakendata. Pigem kasutatakse ohutsoone ja elusloomade tapale vedamise keelamine on viimaste abinõue seas.

"Neid tsoone on kolm tükki. Üks tsoon, mis on Eestis täna juba ka olemas, nn sinine tsoon, on selline, kus piirangud on väga leebed. Kõige karmimad piirangud on nn rohelises tsoonis, kus on tõesti kodusigadelt haigus leitud ja sead on juba tapetud või hävitatud, mitte toiduks töödeldud. Sealse tsooni lähiümbrusesse tulevad ka küllaltki tugevad piirangud, kus sigu tohib ainult kindlasti tapamajja viia ja tooted peavad värskena olema eraldi märgistatud," selgitas Kevvai.

Toimetaja: Maarja Roon

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: