Jahindusteadlane: Eesti metsades võib olla arvatust palju rohkem nakatunud metssigu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Üksikud seakatku surnud metssead on jahindusteadlase Nikolai Laanetu sõnul vaid jäämäe tipp ja tegelikult on Eesti metsades nakatunud sigu palju rohkem. Ehkki võimalus, et katku toob kodusigadeni näiteks metsas seasõnnikusse astunud seeneline või jahimees, on väike, on juba mõned jahituristid Baltimaadesse jõudnud viiruse pärast on oma külaskäigu Eestisse tühistanud.

Eestist on leitud kuus metssiga, kes heitsid hinge Aafrika seakatku viiruse läbi. Jahindusteadlase Nikolai Laanetu sõnul ei peegelda statistika tegelikkust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Sisuliselt on meil nüüd juba selline depoo, et kui ükskuid leitakse, siis tegelikult on surnuid juba sadu. Me ei leia neid sigu - see on juhus, kui me leiame. Paljud sead, kes on tõbised või haiged, peidavad ennast kuuskede alla. Me võime neid korjuseid hakata leidma alles, siis kui mõni otsib käpuli maas kuuseriisikat," rääkis Laanetu.

Ta lisas, et kui karjas on juba üks surnud loom, siis tõenäoliselt on nakatunud kogu kari.

Kuigi seakatk pole ohtlik ei inimestele ega teistele loomadele, siis Laanetu sõnul kannavad viirust looduses edasi puugid ja kõik elusolendid, kes haigestunud kärssnina liha, eritistega või fekaalidega kokku puutuvad.

"Levik ei ole ainult puukidega, levik ei ole ainult metssea endaga," selgitas jahindusteadlane. Ta lisas, et tegelikult on väga palju fekaalidest toituvaid liike, kes haigust levitavad.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul ei ole paanikaks aga põhjust.

"Aafrika seakatk olnud Poolas, Leedus ja Lätis juba veebruarist. Kui ta leviks kõikvõimalike ja võimatute teiste metsaloomadega, siis oleks need riigid ammu seda viirust täis. Ehk me teame, et maos on happeline keskkond ja seal ei püsi elusana ka viirused," rääkis ta.

Siiski Pärtel nõustub, et kui käia Eestis metsas ja astuda nakatunud metssea väljaheite sisse ning minna samade jalanõudega kodusigade lähedusse, siis säilib teoreetiline võimalus, et viirus viiakse isegi üle mere näiteks Soome.

"Ta siiski levib peamiselt elusloomadega, loomalihaga, võib-olla kütitud metssigade siseelunditega, kui neid veetakse piiratud tsoonidest välja. Aga ühtegi konkreetset sellist fakti, et ta oleks metsas käinud inimese jalanõudega kuskile jõudnud, seda küll ei ole," ütles veterinaarameti peadirektor.

Pärteli sõnul tuleb hoopis meelde tuletada kodusigade pidajatele, et rangelt on keelatud neile söögiks anda toidujäätmeid või jahilt saadud metssea ülejääke.

Viirus, mis väliskeskkonnas ja metssigade erinevates eritistes võib olla elujõuline umbes 10 päeva, on natukene tunda andnud ka Skandinaavia jahituristide käitumises.

"Mingisuguseid erimeetmeid praegu ei ole kasutusele võetud. Eestis käib aastas umbes 4000-5000 jahituristi, valdavalt Põhjamaadest. Me oleme küsinud ka Leedu ja Läti kolleegide käest, kas nemad on mingisugused meetmed tarvitusele võtnud, mis reguleeriksid välisturismi jahiturismi, ning nemad ka seda hetkel teinud ei ole," rääkis Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

"Küll aga on teada, et osad jahituristid on oma külaskäigu just selle Aafrika seakatku kartuses ära öelnud," lisas Korts.

Soome veterinaaramet kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et nad on andnud kohalikele jahimeeste seltsidele teada Baltimaades möllavast seakatkust ja keelust nakatunud aladelt metssealiha ning trofeesid üle piiri koju tuua.

Eesti Veterinaaramet on seisukohal, et metssigade küttimist katku ajal ei tohi suurendada, sest Valgevenes ja Lätis ajas selline strateegia ainult sead liikvele. Nikolai Laanetu hinnangul tuleks aga praegu metssigu küttida väga intensiivselt. "Mitte selliste ajukoertega, kes ajavad sigu kaua ringi, aga näiteks ka lokaalselt taksikoertega," ütles ta.

Loodusteadlase arvates soovitakse aga siin hoida metssigade arvukus kõrgel, sest Eesti on populaarne jahiturismi sihtpunkt. Laanetu sõnul ei olegi viiruse levikut võimalik hetkega nagu noaga läbi lõigata, sest erinevate levitajate abil võib see olla looduses kaks-kolm aastat.

Toimetaja: Maarja Roon

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: