Elleri muusikakooli uus õppekorpus annab muusika õppimiseks parimad tingimused Eestis ({{commentsTotal}})

{{1410755124000 | amCalendar}}

Esmaspäeval avati Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli uus õppekorpus, kus leidis oma koha ka orkestri- ja kooritöö jaoks mõeldud 230-kohaline rõduga saal. Uue õppekorpuse 1442 ruutmeetril on lisaks suurele saalile ruumi veel liikumissaalile, helisalvestusstuudiole ja õppeklassidele. 

Kui tudengid said uues hoones õppetööd alustada kohe kooliaasta alguses, siis pidulik avamine on kokkuviidud muusikakooli 95. sünnipäevaga. Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli direktor Kadri Leivategija rääkis ERRi raadiouudistele, et 95 aastat tagasi septembris avatud kool oli esimene eestikeelne muusikakool.

Tema sõnul saab muusikaharidus minna aina paremaks. "Võimalused tulevad kindlasti paremad, sest selliseid võimalusi, eelkõige helisalvestusstuudio ja selliste saalide näol, meil ei olnudki olemas. Muidugi on hästi tänuväärne, et saime need ühendada meie ajaloolise maja külge ja ei pidanud hoonet teise Tartumaa nurka ehitama," rääkis Leivategija "Aktuaalsele kaamerale".

Helilooja Eduard Tubina nime saav saal on muusikakooli haldusjuhi Peeter Illaku arvates uues hoones justkui kirss tordil. Saali akustika projekteerisid Marko Ründva, Gerda Kaasik ja Linda Madalik. Eriti vajalik on saal just muusikakooli õpilaste praktika jaoks.

Lastel kõigil on ka orkestris mängimise õpped ja neid poel võimalik teha väikeses ruumis, sest sinna lihtsalt ei mahu, rääkis Illak.

Saali lavatagune sein on klaasist ja sealt avaneb vaade Toomemäele. Muusikakooli haldusjuhi Peeter Illaku sõnul Eestis selliseid lahendusi rohkem ei ole ja kogu maailmas saab neid ühe käe sõrmedel üles lugeda. Lisaks on korpuses ka õpperuumid rütmimuusika-, puhkpilli- ja klassikalise löökpilli osakondadele, mis on ehitatud nii, et pillide harjutamine kõrvalruumi ei kostuks.

Hoone ehitamist plaanis kool juba 2007. aastal ning 2010. aastal jõuti arhitektuurikonkursini, aga nurgakivi sai maja alles kolm aastat hiljem. Arheoloogilised väljakaevamised võtsid oma ja tõid huvitavaid leide ning muutsid keeruliseks arhitektide töö.

Hoone läks maksma ligi kaks ja pool miljonit eurot. Suures osas toetas ehitust Euroopa Regionaalarengu fond.

Toimetaja: Marju Himma, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: