Töövõimereform puudutab mitut seaduseelnõu, neist üks on vaatamata puuetega inimeste vastuseisule riigikogus esimese lugemise läbinud, teine ehk sotsiaalhoolekande muudatuste seaduseelnõu tuleb esimesele lugemisele homme. Puuetega inimeste ühendused leiavad, et see seaduseelnõu nõuab tõsist ringitegemist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Liikumispuuetega inimeste liidu tegevjuht Auli Lõoke selgitas, et töötukassast hakkavad reformikava järgi teenust saama tööealised ehk 16- kuni 64-aastased inimesed. Neist nooremad ja vanemad saaks teenuseid edasi sotsiaalkindlustusametist.

"Need, kes tõenäoliselt mitte kunagi ei jõua tööturule - ja neid on ju väga palju -, mis siis, et nad on tööealised, jäävad välja sellest sotsiaalteenusest, mida me nimetame rehabilitatsiooniteenuseks, sest nad ei ole lapsed ega ei ole pensionärid," rääkis Lõoke.

Abivahendite kohta rääkis Lõoke, et need annab töötukassa vaid siis, kui neid on vaja töö tegemiseks töökohal. "Väga palju on probleeme sellega, kas inimesel peab olema kaks ratastooli ehk ühega ta sõidab kodus ja tööl istub ümber," selgitas ta.

Auli Lõoke ütles, et talle on segane, mis saab näiteks siis, kui inimene on saanud just talle töö tegemiseks sobivad proteesid, kuid peab töölt lahkuma ehk kas uuele kohale minnes, tuleb hankida uued proteesid.

Kuigi reform pole veel käivitunud, on mitmeid teenuseid raske aga saada juba praegu. Nii sai näiteks kurte esindav Tiit Papp täna vaid harva vestlusse sekkuda, sest viipekeele tõlki, kes teiste ja tema juttu vahendaks oli paaripäevase etteteatamisega võimatu saada.

Kriitiline on reformi osas ka Tallinna puuetega inimeste koja tegevjuht Tom Rüütel. Ta elab koos sõpradega, kes abistavad teda kõiges - aitavad hommikul riidesse ja õhtul dušši alla. Mehel on kõrgem haridus. Ta ütles, et reform puudutab 100 000 inimest, keda tahetakse ühe puuga lüüa.

"On olemas minusuguseid noori inimesi, kellel pole haridust, absoluutselt mingit töökogemust ja kes istuvad kodus. Nad küll oleks võimelised õppima, aga nad ei saa kodust välja, sest nad elavad teisel korrusel, neil puudub isiklik abistaja," rääkis Rüütel.

Kui ka Tom Rüütel omale edaspidi isiklikku abistajat palgata ei suuda, tuleb tal tagasi ema juurde kolida.

Reformi üks tõsiseid probleeme on see, et reformi alla ei kuulu omastehooldajad, kes on haritud ja paljud neist täna veel terved, kuid unustatud aastateks ja koguni kümneteks aastateks koju puudega inimest hooldama.