Toots: valimisea langetamine muudab valimistulemust väga vähe
Täna oli riigikogus arutlusel eelnõu, mis annaks kohalikel valimistel hääleõiguse vähemalt 16-aastastele noortele. Politoloog Anu Tootsi hinnangul ei muudaks see otsus oluliselt valimistulemusi.
Toots kinnitas ETV saates "Vabariigi kodanikud", et valimisea langetamine ei puuduta valimisseadust, vaid põhiseaduslikke õigusi. "See ei muuda valimissüsteemi. See muudab väga vähe ka valimistulemusi. Kui mõni erakond unistab, et saab sellega oluliselt suurema häältesaagi, siis ma olen skeptiline," rääkis politoloog.
Saatejuht Aarne Rannamäe tõi näiteks, et Eestis saab praegu juhiloa 18-aastaselt, samuti võib sigarette ja alkoholi osta 18-aastaselt, kuid valimisea langetamise korral saaks kohaliku omavalitsuse asju kaudselt otsustada juba 16-aastaselt. Toots selgitas, et esimesel juhul on tegemist individuaalse käitumisega, kuid teisel juhul kollektiivse ettevõtmisega.
"Ühel juhul on tegu individuaalse käitumisega - kes joob purju ja istub nii autorooli, kes saab lapse, keda ta tegelikult ei tahtnudki. Need on ühe inimese tegevuse konkreetsed tagajärjed. Valimised on kollektiivne ettevõtmine. Isegi kui nendest 24 000, kes valimisea langetamisel lisanduksid, tuhat teeb mingi n-ö rumala otsuse, siis see ei mõjuta valimistulemust tervikuna. Ei ole võimalik, et näiteks ühe, kümne või saja inimese otsus lõpetab Eestis demokraatia. Ma ei suuda ratsionaalselt sellist võimalust ette näha," arutles Toots.
Üks põhjus, miks aga oleks praeguse arutelu kohaselt uueks valimiseaks 16 eluaastat, on Tootsi sõnul see, et selles vanuses inimesed suudavad aru saada abstraktsetest mõistetest.
Üks argumentidest valimisea langetamiseks on olnud see, et meie ühiskond on taasiseseisvumise aastatega nii kaugele arenenud, et selleks on õige aeg.
Eesti noorteühenduste liidu juhatuse esimees Reet Sillavee selgitas, et tänapäeval on 16-aastastel noortel palju rohkem võimalusi iga kandidaadi kohta informatsiooni saada kui näiteks 20 aastat tagasi. "See, kuidas noorel valijal on võimalik infot hankida, on juba nii palju arenenud, et kas või see on juba argument," tõi Sillavee üheks põhjuseks, miks võiks valimisiga langetada.
Kunstiakadeemia õppejõud Tanel Veenre tõdes, et tema hinnangul teeks valimisea langetamine võib-olla poliitika huvitavamaks, sest sinna tekiks teist tüüpi poliitikat juurde. "Meil on ruumi popstaarpoliitiku jaoks, kes oleks võimeline rääkima noortega, kasutades neid kanaleid, mida noored hindavad. Võib-olla see oleks mõtlemise koht," märkis ta.
Uuringufirma EMOR analüütiku Aivar Voogi hinnangul on üks argument valimisea langetamiseks valimiste tasakaalustamine. "Vanemaealiste osakaal kasvab ja valimistel üle 50% moodustavad juba üle 50-aastased inimesed. Kuna sündivus on väike, siis noorte osakaal väheneb," selgitas ta.
Voog tõi aga välja, et 2017. aasta valimistel tuleb Eestis juurde suurem hulk noori, kes pole valimas käinud - viis aastakäiku ehk umbes 60 000 inimest.
Anu Toots lisas saates, et noortel valijatel ei ole veel tekkinud poliitilisi harjumusi ja nende hoiakud muutuvad kiiresti ning võib-olla just seda ongi vaja. "Mitte seda, et ükskõik, mida võimuparteid teevad, nad teavad, et nende poolt hääletatakse. Võib-olla ongi vaja, kas või labiilseid valijaid, kes hindavad iga kord kõik uuesti ringi ja valivad erineva partei poolt," selgitas Toots.
Tema sõnul on see juba veidi laiem trend. "Nagu politoloogid ütlevad, on valija hääled lahti külmunud. Enam ei ole nii, et võid suhteliselt kindlalt ennustada, kes valimised võidab ja kes mitte," ütles ta.
Toimetaja: Merili Nael