Raport: vaesusega võitlemiseks peaks pereliikme kohta laekuma vähemalt 329 eurot
Eestis elab iga viies inimene suhtelises vaesuses ja tegu pole ainult sotsiaaltoetustest elavate inimestega, vaid ka palgatöötajatega. Vaesuse vastu aitaks võidelda miinimumsissetuleku 329 eurot sisseseadmine leibkonnaliikme kohta, leiavad vaesuse vastu võitlemise võrgustiku eksperdid.
EAPN korraldas täna riigikogus arutelu selle üle, milline peaks olema miinimumsissetulek, et väärikalt toime tulla. Euroopa Parlament on võtnud vastu resolutsiooni, mille kohaselt peaks olema miinimumsissetulek 60 protsenti konkreetse riigi mediaansissetulekust. Eestis oleks see leibkonnaliikme kohta 329 eurot.
Kas see ka Eestis võimalik oleks? Euroopa Vaesuse Vastu Võitlemise Võrgustiku (EAPN) Eesti koordinaator Riina Solman ütles saates "Uudis+", et see raha oleks Eestil olemas küll. Täna riigikogus tutvustatud raportis tõi Tallinna Ülikooli professor Lauri Leppik välja, et Eestis läheks 329-eurose miinimumsissetuleku tagamiseks aastas tarvis 208 miljonit eurot, mis Eesti SKP-st oleks aastas 1,2 protsenti.
Euroopas käivad praegu arutelud leidmaks ühine mehhanism, kuidas tagada miinimumsissetulek, mis ka tegelikult katab ära inimeste esmavajadused.
"Täna me ei saa rääkida, et meie inimesed saaksid adekvaatselt hakkama nende toetuste skeemidega, mis meie sotsiaalne keskkond neile pakub," ütles Solman.
Tulla toime 90 euroga kuus
Toimetulekupiir leibkonna esimesele liikmele ehk üksi elavale inimesele on 90 eurot kuus ning igale järgnevale liikmele 72 eurot kuus. Solman täpsustas, et need määrad on mitme aasta eest arvutanud Eesti teadlased ning need võtavad arvesse hädavajalikku kulu perele. Kuid aeg on vahe peal edasi läinud ning nii hinnad kui hädavajalikud kulud on vahe peal muutunud.
"Alustame näiteks sellest, et internet on peaaegu nagu inimõigus. Meie lapsed koolides on ikka väga maha jäänud, kui nemad ei saa internetikeskkonnas osaleda," kirjeldas Solman, kelle hinnangul tuleks toimetulekupiir ümber vaadata.
"Meie toidukorvimaksumuseks on praegu arvestatud 92 eurot kuus – see ei ole realistlik, et inimene tuleb selle 92 euroga kuus ka toiduga toime," ütles Solman.
Solman puutub Oleviste hoolekande kaudu vahetult kokku abi vajavate inimestega, kes peavad tulema toime 90 või veel vähema euroga inimese kohta kuus.
"See ei ole väärikas," kirjeldas Solman neid inimesi. "Inimene on sunnitud olema leidlik. Sageli on nad sunnitud mustalt töötama, sest kohe kui ta saab ametlikku palka, võetakse talt ära kõik toetused, lastetoetus võib-olla ainult jääb," ütles Solman.
Lisaks on peavad need inimesed lisaks käima abi otsimas Toidupangast ja kirikutest. Lastele huvitegevuseks või meelelahutuseks tuleb otsida tasuta võimalusi. "See kõik on alandav, ma arvan. Ja lapsed, kes selles keskkonnas kasvavad, elavad vaesuse piiril ja jäävad väga paljust ilma," nentis Solman.
Absoluutse vaesuse piir on 205 eurot kuus. Möödunud aasta lõpul teatas Eesti statistikaamet, et Eestis elas 2012. aastal suhtelises vaesuses iga viies inimene, absoluutses vaesuses iga 14. inimene.
Need arvud ei ole muutunud – 2013. aastaks oli see tõusnud protsendipunkti jagu. Viimase kolme aasta jooksul on absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal järjest tõusnud.
Suhtelises vaesuses elavate inimeste hulk Eestis ja Euroopa riikides
Vaestest rääkides ei tasu Solmani sõnul arvata, et tegu on vaid toetustest elavate inimestega. Vaesuspiiril või alla selle elavate inimeste hulgas on ka palgatöötajaid ehk nn palgavaeseid. Neid on üks protsent absoluutses vaesuses elavatest inimestest.
"Ma olen väga rahul meie majanduspoliitikaga, et me tahame hästi hakkama saad ja majandus on see vedur, aga me ei vaata kunagi neid viimaseid vaguneid – kuidas seal elatakse," sedastas Solman. Kuigi majandus võib kasvada ja töökohti võib tulla juurde, ei jõua see heaolu inimesteni nendes "tagumistes vagunites".
Iga meede, mis võetakse kasutusele miinimumpalga suurendamiseks või maksuvabastuse suurendamiseks on Solmani sõnul asjalikud ning peaksid leidma head vastuvõttu.
Toimetaja: Arp Müller, Marju Himma