Algav uuring mõõdab suhtumist immigrantidesse

Eestis algab 20 Euroopa riigi koostöös 2014. aasta Euroopa sotsiaaluuringu andmete kogumine. Seekord on eriteemaks immigrantidesse suhtumine ja inimeste tervis.
Eestis saadetakse kutse osaleda ligi 4000 inimesele. Euroopa sotsiaaluuringut viiakse Eestis läbi juba kümnendat aastat, mis lubab ühiskonna muutuste kohta teha ka ajalisi võrdlusi, teatas Tartu ülikooli pressiesindaja.
Immigratsioon on paljude Euroopa riikide jaoks tulevaseks väljakutseks. Euroopa Sotsiaaluuringu koordinaator Eestis, Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar ütles, et ka kahaneva rahvaarvuga Eesti arengu turgutamiseks on vaja juurde inimesi. "Hiljuti siseministeeriumi poolt ellu kutsutud kohanemisprogrammi järgi nähakse ette, et järgneva viie aasta jooksul jõuab Eestisse kokku ligi 49 000 uut immigranti," rääkis ta.
Euroopa sotsiaaluuring analüüsib eestimaalaste valmisolekut toetada immigrantide kohanemist Eestis. "Senised uuringud on näidanud, et kuigi eestimaalaste valmisolek võtta vastu immigrante on viimase 10 aastaga mõnevõrra suurenenud, on kartus teise väljanägemise ja taustaga inimeste suhtes võrreldes teiste Euroopa riikidega suur," tõdes Ainsaar, lisades, et ainult pooled eestimaalastest pooldavad üldse immigratsiooni.
"Samuti on suured erinevused inimeste vahel. Sõbralikumalt suhtuvad sisserändesse kõrgharidusega, nooremad, majanduslikult paremal järjel olevad inimesed."
20 riigi võrdlus lubab hinnata erinevate riikide poliitikate edukust. Eesti on uuringus osalenud 10 aastat, mis lubab teha ka ajalisi võrdlusi.
"Selle aja jooksul on inimeste elu tervikuna läinud Eestis paremaks. Huvi poliitika vastu ei ole kasvanud ega langenud, kuid usaldus Euroopa Parlamendi vastu ja rahulolu demokraatia toimimisega Eestis on suurenenud. Inimeste arvates on toimunud progress ka tervishoius ja haridussüsteemis. Inimesed ise on muutunud mõnevõrra avatumaks."
Toimetaja: Aleksander Krjukov