Võrdõigusvolinik: seksuaalset ahistamist saavad enim ennetada tööandjad ja koolid ({{commentsTotal}})

Naistevastane vägivald.
Naistevastane vägivald. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper ütles Varssavis toimunud Euroopa võrdõigusorganite kohtumisel, et seksuaalse ahistamise ärahoidmine on kõigi ühine mure, kuid enim saavad selleks ära teha tööandjad ja koolide juhtkonnad.

"Seksuaalne ahistamine on kogu Euroopas endiselt liiga levinud. On kahetsuseväärne, et eriti palju juhtumeid leiab aset töökohal ja koolides, meie igapäevases keskkonnas, kus inimesed peaksid tundma end turvaliselt. Ahistamist toetab nüüdisaegne kultuur, milles tüdrukute ja naiste seksuaalne objektistamine meedias, pornograafitööstuses ja reklaaminduses on tavapärane," ütles Sepper.

"Seda enam tuleb rõhutada, et naistel on õigus oma keha puutumatusele ning õigus saada vajadusel kaitset. Naised ei pea taluma seksuaalset ahistamist, pidades seda kultuuriliseks normiks," lisas ta.

Volinik viitas ka sellele, et seksuaalne ahistamine on ühiskonna soolise ebavõrdsuse ilming, mistõttu peavad sellele vastu seisma paljud osapooled.

"See on meie ühine mure. Teisalt on just tööandjad ning koolide juhtkonnad positsioonil, et seksuaalset ahistamist ennetada. Tööandjad ja haridusasutused saavad seista selle eest, et kujundada kõikide võrdset kohtlemist ja inimväärikust austav töö- ja koolikeskkond, panna paika piirid lubatud ja lubamatu käitumise vahel," toonitas Sepper. 

Ta täpsustas, et seaduse järgi on tööandjatel ja koolide juhtidel kohustus tagada, et asutus kaitseb töötajaid, õpilasi ja haridustöötajaid seksuaalse ahistamise eest. Selleks peaksid tema sõnul olema paigas protseduurid, mida teha ja kelle poole pöörduda, kui õpilast või töötajat on ahistatud. 

ELi Põhiõiguste Ameti (FRA) naistevastase vägivalla uuringu järgi on viimase aasta jooksul seksuaalset ahistamist kogenud ligi 39 miljonit naist Euroopa Liidus, Eestis on iga teine naine puutunud oma elu jooksul kokku seksuaalse ahistamisega.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: