Puuetega inimeste võimalused muuseume külastada on rahuldavad ({{commentsTotal}})

KUMU
KUMU Autor/allikas: Rein Lillmaa/ERR

Narvas toimunud Eesti muuseumitöötajate konverentsil tõdeti, et puuetega inimeste võimalused muuseume külastada on rahuldavad.

Eestis puudub praegu täielik ülevaade sellest, millised muuseumid pakuvad ligipääsu ka puuetega inimestele. Jutt pole ainult liikumispuudega külastajatest, vaid ka vaegnägijatest ja -kuuljatest, vahendasid ERRi raadiouudised.

Puuetega inimeste koda on koostöös Eesti kunstimuuseumiga teinud ligipääsetavuse analüüsi viiest muuseumist ja filiaalist. Olukord pole väga hull ning positiivne näide on Kumu.

"Kumu on väga hea näide - sissepääs, erinevatele korrustele ligipääs, madalamale toodud teadetetahvlid, audiogiid. Seal on sellele mõeldud. Võib-olla on väikesed puudused, mida meie sihtrühm on märganud, näiteks turvakappidel, kuhu asju panna, ei ole tugeva reljeefse pinnaga numbrimärgustust, mis oleks pimedale arusaadav. Aga üldiselt on Kumu hea näide," rääkis Kirke-Anneli Kuld puuetega inimeste kojast.

Tema sõnul nõavad muutused tihti raha ja aega, kuid on asju, mida saaks teha ka rahata.

"Muuseumitöötajate endi personaalne lähenemine kliendile, neid saab juhendada, olla isiklikuks abistajaks, kirjeldada maale, pilte, ümbrust. See on kõige käepärasem, mida saab teha isegi ilma rahata," märkis Kuld.

Eesti muuseumiühingu juhatuse esimehe Piret Õunapuu sõnul on puuetega inimeste ligipääs raskendatud eelkõige ajaloolistesse muuseumihoonetesse. Nii näiteks ei pääse ratastooliga inimene Narva muuseumi hoovist kaugemale.

"Arvan küll, et ei pääse torni. Võib-olla Narva muuseumi inimesed viivad süles üles, kui inimesel on tõeline soov näitust näha. Seal on praegu palju näituseid, mida võikski nõuda näha. Arvan, et nagu Narva linnuses, on ka Kuressaares samasugused probleemid. Sellistes vanades ehitistes tuleks jääda ikkagi normaalsuse piiridesse ja mitte hakata sisetöid tegema ja torne lõhkuma selleks, et puudega inimene sinna saaks, vaid leida muid võimalusi," selgitas Õunapuu.

Kuld kinnitas, et tähtis on ideoloogiline muutus ja selleks on muuseumitöötajad valmis. "Arvan, et eelkõige on ju see meile kõigile tagatav inimõigus ehk võrdväärsed võimalused, mida me kõik soovime," rääkis ta.

Eestis elab 137 000 puudega inimest ehk umbes 10 protsenti rahvastikust.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: