„Kõige suurem probleem on siseriiklik probleem ja see on see, et piir ei ole seadusega kindlaks määratud. Eesti riik kuulub eesti rahvale, aga kus on selle riigi idapiir, ei tea keegi,“ märkis Tõnu Raid „Aktuaalsele kaamerale“ antud intervjuus.

Kontrolljoon on kinnitatud juba kümme aastat tagasi piirivalveameti tollase peadirektori käskkirjaga ning piiri koordinaadid on piirisüsteemi kantud, kinnitas Pevkur. Tema sõnul oleks hea, kui piirijoon oleks fikseeritud ka valitsuse tasandil, kuid see tähendab riigipiiri seaduse muutmist.

„Ega see väga pikk töö ei ole. Võib-olla on võimalus läbi parlamendi isegi kiiremini seda teha. Eks see on selline tehniline lahendus, mis seda aega puudutab, aga kindlasti teeme seda esimesel võimalusel,“ märkis Pevkur.

Pärast seaduse muutmist on võimalik suurem osa piirist maha märkida, kuid sellegi poolest on osa piirijoonest selline, mis piirilepingu kohaselt peaks minema muutmisele. „90 protsendi ulatuses saab piiri maha märkida ja piiri ära puhastada ja mingit probleemi pole,“ lisas ta.

Piirileppe juurde kuuluvad ka joonised piiri asukohast. Piiri saab tervikuna ja täpselt maha märkida siis, kui kehtima hakkab Eesti-Venemaa piirilepe. Välisminister Urmas Paet nentis, et see, millal see juhtuda saaks, oleneb sellest, millal asub Venemaa parlament piirilepet ratifitseerima.

„Suvel oli juttu, et valmistatakse ette seda parlamenti saatmiseks, et tehakse Vene riigis kooskõlastusi erinevate ametkondade vahel, aga nüüd on Vene parlament olnud pärast suve juba paar nädalat koos ja uut infot praegu selles osas pole, „ selgitas Paet.

Riigikogu alustas piirileppe ratifitseerimist, kuid lõpphääletust ei tule enne, kui Venemaa ei ole alustanud piirileppe ratifitseerimisprotsessi.