Helen Geršman: äärmuslaste unistustes on vähemalt Hiinast Atlandini ulatuv islamiriik ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kuigi Osama bin Laden, al-Qaida ja end Islamiriigiks kutsuv liikumine tekitavad läänemaailma elanikes õõva, on islam siiski väga mitmepalgeline ning Koraan pakub palju tõlgendusvõimalusi ja käitumisaluseid, tõdeb bin Ladeni kõnesid keelelisest vaatenurgast uurinud Lähis-Ida asjatundja Helen Geršman. Järgnevas pikemas intervjuus saab ka selgeks, mis on kalifaat, miks erinevad islami suunad omavahel läbi ei saa ning kas maailma kauaaegse otsituima terroristi kõned on filoloogiliselt kaunid.

Te uurite Osama bin Ladeni kõnesid. Miks peaks keegi Eestis seda tegema?

Hea küsimus. Tegelikult on minu suurim armastus araabia keel ja eriti tema klassikalised vormid ning klassikaline araabia retoorika. Selleks, et ühendada vana uuega, oli see kõige parem lahendus. Bin Ladenit saab nimetada uueks – kuna ta elas siiski uuel ajal – aga see keel, mida ta kasutas, meenutab tihtipeale n-ö klassikalist araabia keelt.

Kuidas tema kõned tunduvad? On need ilusad kõned – kui üldse nii tohib küsida?

Kui keelelisest aspektist vaadata, siis jah, loomulikult on.

Isegi, kui neis on kurjust?

See on siis juba temaatiline [lähenemine]. Loomulikult ütleb ta temaatiliselt vaadatuna palju koletuid asju. Oleneb lihtsalt uurimissuunast, kas keskenduda ainult temaatilistele küsimustele või siis vaadata selle keele ilu, mida ta kasutab.

Praegu on eriti just Lääne ajakirjanduses teemadena õhus idee luua „islamiriik“ ja oht, et suur linn Bagdad on peaaegu pühasõdalaste haardes. Kui tõsiseks teie peate praegust olukorda?

Tegemist ei ole muidugi sellise juhtumiga, milles ei oleks võimalik leida analoogiaid ajaloost – või islami ajaloost. Olles tutvunud bin Ladeni kõnedega [võin öelda, et] nendest joonistub väga selge plaan, mis on tegelikult kestnud ammusest ajast. Me võime selle [plaani] ajaloos tagasi minna päris islami algusesse.

Mis õigupoolest on see plaan?

Kui ma kirjeldan seda, mida on oma kõnedes välja joonistanud Osama bin Laden, siis see plaan näeb ette islami levimist ja islamiriigi ehk kalifaadi taastamist.

Plaani elluviimine algab sellega, et rahvas islamiriikides tuleb kutsuda üles astuma vastu agressioonile (ja agressiooni all mõeldakse siinkohal klassikaliselt mitte ainult sõjalist agressiooni, vaid ka majanduslikku mõjutamist või ärakasutamist).

Selleks, et luua tõeline, islami seadustest lähtuv islamiriik, tuleks esimese suurema sammuna kõrvaldada valitsevad araabia riikide juhid. Selle plaani osalist täitumist oleme me lähiminevikus näinud.

Sellega samaaegselt ja sealt edasi pidid toimuma ka rünnakud peamise vaenlase vastu, keda nähakse Läänes ning täpsemalt Ameerikas. Need on kõikvõimalikud terrorirünnakud, mida me oleme näinud ja mille bin Laden oma kõnedes ka omaks võttis – on need siis pommiplahvatused või mis tahes, mis peaks nõrgestama lääneriike ja Ameerikat ning kõigis hirmu tekitama.

Sellega koos käib ka idee, et kui need rünnakud õnnestuvad, osutuvad tõepoolest edukaks, tähendab see, et neil [bin Ladenil ja tema jüngritel] on õigus. Ehk siis mida rohkem plaani edasiviimine õnnestub, seda rohkem peaks see samal ajal näitama, et neil on õigus valitseda ja viis, kuidas nad seda teevad, on õige.

Et tõde on justkui jõud?

Võib ka nii öelda. Aga praegu ma räägin ikka veel bin Ladeni plaanist, ma ei ole ajaloolisse aspekti läinud, et kust see sel viisil alguse sai.

Vaadake, kui me räägime islamiühiskonnast, siis seda nimetatakse tavaliselt ikka traditsiooniliseks. Mida see traditsioon endast siis kujutab? Traditsiooni all mõeldakse seda, kuidas ja mis viisil sai alguse islam ning kuidas käitus ühes või teises olukorras islami prohvet [Muhammad]. Sinna traditsiooni alla kuulub ka islami pühakiri, Koraan.

See käitumisviis ja need otsused, mis tol ajal tehti, mõjutavad väga paljuski kõiki neid otsuseid ja käitumisviisi, mida me näeme ka tänapäevases maailmas. Ühtegi sammu ei saaks justkui teha tänapäevases maailmas, kui see ei ole viide mingisugusele jutustusele või mõnele kohale Koraanis. See tuleb väga selgelt välja bin Ladeni kõnedes.

Selline traditsioonilisus võib anda sellele jõule just selle erilise tugevuse, erinevalt meist siin Läänes, kellel meil tihti justkui puuduvad põhimõtted; või me ei näita välja oma eelistusi või selgroogu.

See [traditsioonilisus] on ka õigustus... või suisa kohustus. See ei ole lihtsalt elamisviis niisama.

Me võime ju võrrelda ajaskaalasid, võime öelda, et aeg, kus islamimaailm elab, on meist viissada aastat taga. Et meie teame, kuidas moodsas ajas toimetada, nemad elavad oma vanas ajas...

Islamimaailm on ju ka edasi läinud. Võib-olla vastuolu ongi tegelikult selles, et uut on väga palju. Loomulikult kasutatakse internetti, loomulikult on televisioon, loomulikult on kõiksugune meelelahutus... ja kõik see uus, mis on peale tulnud, seda tuleb kuidagi suhestada selle vana, traditsioonilisega.

Kui me räägime konkreetselt Islamiriigist, bin Ladenist ja terroristidest, siis nende nägemus on, et tegelikult tuleks käituda nii, nagu käituti siis. Sest see on kõige auväärsem, kõige õigem. See ongi kohustus.

Kõige auväärsem on minna ajas tagasi, ajaloo lätete juurde?

Minna tagasi nende viiside juurde, kuidas käitusid omal ajal prohvet ja tema kaaslased.

Mõneti võib seda mõista – maailmas on ikka riike tekkinud ja kadunud, kui me võtame ette laia ajaskaala. Aga miks üks riik, mis sellisel moel võiks tekkida – see kalifaat – peab olema nii julm, kõike maha suruv, oma reegleid nii tugevalt kehtestav?

Siin on juures veel üks aspekt, millele väga palju rõhutakse. Islamiriigiga [kui rühmitusega] seoses räägime me ju nähtusest, mis astub ka moslemite endi vastu. Üks [äärmuslaste poolt] sellele toodud ajalooline õigustus on, et praegused araabia riigid ei ole kehtestanud täielikult oma riikides islamiseadust, šariaati. Kuid et seda tuleks teha – sest kui tegemist on islamiriigiga, siis valitsev seadus saab olla ainult šariaat, kuna asi ei ole selles, et inimene peaks valitsema inimest, vaid jumal valitseb inimesi.

Tähendab, et kui on püha seadus, siis see püha seadus peabki kehtima. Kui inimesed on teinud ise seadusi, siis neid võib ümber lükata ja tagasi võtta, sest neid ei ole loodud jumala poolt. See on see loogika, mida nemad näevad, lähtudes islami klassikalistest tekstidest.

Kas võib öelda, et see islamiriik, mida luua tahetakse, on see kõige õigem, puhtam islam?

Nende eesmärk on selline. Aga ärge saage sellest valesti aru – islam on väga mitmenäoline ja neid tekste, pärimusi prohvetist on väga palju ja paljud neist on ka vasturääkivad. Neist tekstidest võib leida väga erinevaid viise islamit vaadelda ja erinevaid õigustusi käitumisele.

Kus võiks laiuda see islamiriik?

Tuleb vaadata jällegi ajaloos tagasi. Milline oli näiteks abbassiidide kalifaat – suur lahmakas riik Hiinast Atlandi ookeanini. See oleks siis see suurus, mis tuleks esimesena taastada.

Nii et ajalugu võiks innustada sellist riiki tegema? See on teoreetiliselt võimalik?

See on eesmärk.

Me räägime mitmepalgelisest islamist ja selles kontekstis oleme me kuulnud sunniitidest ja šiiitidest. Iraagis elavad nii sunniidid kui ka šiiidid ja nüüd on see olukord, et jõud, mis praegu peale tungib – sunniidid – esindab tegelikult selle riigi religioosset vähemust. Nii et vähemus on võitlemas enamuse vastu?

Kui te vaatate näiteks Süüriat, siis võim on ju alaviitide käes. Ja nemad esindavad Süürias vähemust. Enamust Süüriast siiski on sunniitlik, aga alaviidid on valitsenud riiki aastaid.

Need eri voolud on olnud omavahel päris teravates konfliktides (mõtleme näiteks Iraani ja Iraagi sõja peale). Kuidas need erinevad suunad kokku saavad või viiakse olukorras, kus seda „päris“ islamiriiki tahetakse teha?

Sellisel puhul on alati küsimus, keda peetakse moslemiks ja teine küsimus on see, kas ollakse nõus selle riigiga.

Mis asi on kalifaat? Lähme korraks ajaloos tagasi.

Pärast islami prohveti Muhammadi surma tuli otsustada, mis saab edasi. Nii usuline kui ka poliitiline juht oli lahkunud ja sellega lõppes ka ilmutuste saamine. Tekkis küsimus, kuidas edasi minna. Selleks tuli kokku otsustav kogu, mis valis asemiku prohvetile maa peal. See asemik on siis kaliif ehk khalīfah rasul Allah, jumala saadiku asemik, järglane.

Maa-alad, mis olid vallutatud, nimetati kalifaadiks.

Kus praegu on see võimalik kaliif?

Praegu on see kaliif ju täitsa välja kuulutatud. Selleks, et seda teha, kutsuti ka kokku kogu, kes pidi kaliifi valima. Probleem oli ainult – nagu on ka eelnevalt olnud islami ajaloos – küsimuses, kes on need, kes otsustavad; kes sinna kogusse kuuluvad. Islami algusaegadel lahknesid näiteks sunniidid ja šiiidid kaheks eri suunaks just vaidluse tõttu, kes peaks valitsema islamimaailma.

See on ka üks takistus [eelmainitud] plaanile. Et islamiriigil oleks valitsev kaliif, selleks on vaja tunnustust. Esiteks peaks teised valitsejad seda kaliifi tunnustama ja teiseks peaks kaliif olema ka edukas kõiges, mida ta teeb. Kui ta on edukas, näiteks see, et jumal on tema poolt.

Iga juhul kaotaksid sellisel juhul tähenduse praegused riigipiirid? See on üks suur riik ühtse juhtimise all?

Jah.

Lääs võiks ju loota, et kui need vastuolud ikka kestavad, siis see võiks olla tema kasuks, või kuidas?

Lähme selle alguses kirjeldatud bin Ladeni plaaniga edasi.

Kõigepealt pidi kõrvaldatama praegused riigijuhid, siis pidi plaani kohaselt rajatama „baas“ (al-Qaida tähendabki baas) konkreetsesse geograafilisse kohta. Seal geograafilises kohas pidi tulema kokku kogu, mis pidi valima kaliifi, kes omakorda hakkab seda baasi laiendama piiridesse, mille kunagine kalifaat oli saavutanud.

Kaliifi üks kohustest oleks aga olnud viia džihaad kalifaadi piiridest kogu aeg edasi ja selle kõrval oleks tema kohustus ka moslemite kaitsmine. Ka nende moslemite, kes on teiseusuliste valitsemise all. Ja kui peaks juhtuma, et neid teiseusuliste valitsemise all olevaid moslemeid kuidagi taga kiusatakse, siis sellele peab tulema kaliifilt reaktsioon.

Selliseid moslemeid on väga palju Euroopas, nii et tegevus võiks laieneda teoorias Euroopasse?

Jah, see on Osama bin Ladeni plaan. Plaan, mida ta on oma kõnedes kirjeldanud, mille pärast al-Qaida omal ajal rajati. Kogu tema elutöö seisnes selle plaani teostamises.

Tuhanded noored inimesed, kes on elanud pikalt Euroopas, lähevad praegu sinna piirkonda [Süüriasse ja Iraaki], et oma panus anda. Miks noored niimoodi teevad?

[Eel]mainitud [traditsioonidest tulenev] kohustus laieneb tegelikult [lisaks kaliifile] ka teistele inimestele. Kui me räägime sellest džihaadist, millega laiendada islamiriiki, siis see on n-ö kogukonnakohustus. See tähendab, et kogukonnast kas professionaalid või vabatahtlikud viivad seda läbi.

Kui peaks aga tekkima olukord, et on vaja kaitsta teiseusuliste valitsemise all elavaid moslemeid, siis saab kogukonnakohustusest individuaalne kohustus. Ehk sel juhul peaksid kõik džihaadile kaasa aitama.

Kas kõik maailma moslemid, sõltumata sellest, kus nad paiknevad või elavad, võiks käituda selle skeemi järgi?

See skeem on peaasjalikult sunniitidel.

Nii et on ka teatud mõõdukust, järelemõtlemist?

Kindlasti on. Ma praegu räägin väga konkreetselt sellisest plaanist ja eesmärgist, mida me oleme näinud al-Qaidal ja terroriorganisatsioonidel ning just nimelt Osama bin Ladenil. See, kas seda igal pool samamoodi islami all nähakse, on eraldi küsimus.

Kuidas Lääs peaks käituma sellises olukorras, kui me näeme neid jõujooni, neid tunge, mis islamimaailma suunavad?

Variante on mitu. Üks neist on see, et võib jääda ootama ja vaadata, kuidas nad omavahel kaklevad – ja kas nad siis valivad kellegi kaliifiks või ei vali kedagi...

Või siis reageeritakse väga aktiivselt ja see tähendab lihtsalt suurt sõda.

Mida arvata õhurünnakutest?

See on vähesel viisil juba algav reaktsioon. Need õhurünnakud on paljuski olnud [suunatud] just naftaväljadele, aga... need naftaväljad on ka kohalike inimeste sissetulekuallikad ja kohalikud elanikud peavad millestki elama. Nende sissetulekuallikad aga hävitatakse [õhurünnakutega]. See on teine pool.

Aga jah, see [õhurünnakud] on selle [lääneriikide] reaktsiooni algus. Nüüd on küsimus selles, milline valik tehakse.

Mida meie siin Eestis peaksime teadma?

Peaksime olema asjaga kursis, tegema endale selgeks, kuidas sellised asjad on alguse saanud. Lugema raamatuid, uurima internetti, alati kontrollima, mida inimesed räägivad mõne asja kohta, mitte võitma kõike üks ühele. Meil kõigil on olemas võimalus ise uurida ja oma peaga mõelda.

Ma räägin seda ilmselt sellepärast, et ma olen õppejõud ja minu kohustus on panna kõiki mõtlema ja uurima ning mitte laskma öelda, kuidas asjad on, ilma et te oleksite kontrollinud, kas see on ikkagi nii.

Alati võib ju olla, et huvi kasvab üle teatud fanatismiks, teatud poolehoiuks ja lõpuks ka allumiseks ühele või teisele jõule...

Säilitagem ka kainet mõtlemist. Liialdused ei ole kunagi väga tervislikud.

Näeme väga palju liikumist kuni selleni, et eestlased abielluvad moslemitega. On see oht või võimalus eesti rahva jaoks?

See on väga individuaalsel tasandil otsustatav küsimus. Jälle kutsuks üles hoolimata suurtest tunnetest ikkagi järele uurima, millega on tegemist; mis koht see on, kuhu nende suurte tunnete jõul ikkagi minnakse ja ka riskitakse.

Vaadake, see suur tunne teiseneb aja jooksul ja siis on küsimus selles, kas me suudame midagi teistsugust aktsepteerida ka siis, kui need tunded on muutunud. Seda peab ka ette mõtlema.

Teine asi on ka, et kui abiellutakse teise riigi seaduste järgi, on väga mõistlik uurida, mida need seadused ikkagi tähendavad ning millised on konkreetsed õigused kummalgi poolel nende seaduste kohaselt.

See võib olla mitte kõige lihtsam ülesanne, arvestades sellega, et keelt alati ei osata, aga ma siiski väga soovitan seda teha.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: ETV "Kahekõne"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: