Kasekamp: Venemaa tegevus Ukrainas konsolideeris lätlasi ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kindlasti avaldas Venemaa agressiivne tegevus Ukrainas mõju ka Läti parlamendivalimiste tulemustele, konsolideerides lätlasi seniste valitsuserakondade taha, rääkis Tartu ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp.

"Seda me juba nägime kevadel, kui olid Euroopa parlamendi valimised, kus Vene-meelne Koosmeele partei saavutas palju madalama tulemuse, kui võis arvata. Ja seekord oli Koosmeele partei ka üks suurematest langejatest. Ja ma arvan, et see konsolideeris lätlasi oma seniste valitsuserakondade taha, sest muidu nagu võis arvata, et inimesed on tüdinud sellestsamast valitsusest, aga valitsuserakonnad said kõik punkte juurde," rääkis Kasekamp intervjuus ETV saatele "Välisilm".

Küsimusele, mis juhtuks Lätiga, kui Koosmeel läheks valitsusse ja kas see võiks aidata lätlasi ja venelasi ühendada, nagu Koosmeele mitmed poliitikud on väitnud, vastas professor, et selles mõttes on Eesti ja Läti erakondlik süsteem sarnane, et seal on venemeelne erakond vasakul ja praktiliselt kõik etniliste lätlaste erakonnad paremal serval. Läbi aegade on kõik Lätis moodustatud koalitsioonid olnud etniliste lätlaste parempoolsed koalitsioonid.

Ta meenutas, et eelmine president Valdis Zatlers, kelle Reformipartei saavutas 2011. aasta parlamendivalimistel paremuselt teise tulemuse, käis siis välja mõtte, et võiks moodustada koalitsiooni tollase Koosmeele Keskusega. Seepeale lahkusid mitmed Zatlersi erakonna liikmed tema erakonnast, kui parlamendi uus koosseis kokku tuli.

"Kui selline koalitsioon peaks tekkima, siis ma kardan, et mitmed lätlased läti erakondadest võib-olla ei lähe kaasa oma juhtkonnaga selles küsimuses," ütles Kasekamp ning lisas, et oleks ebanormaalne, kui selline olukord kestaks igavesti ning kindlasti saab tulevikus mingi venemeelne partei Lätis koalitsiooni. Praegu on aga näha, et Koosmeel tänu tema lähedastele suhetele Moskvaga ja liidule president Putini parteiga Ühtne Venemaa peab jääma opositsiooni.

Toimetaja: Heikki Aasaru



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: