Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Arst: esimene Ebola-patsient võib sattuda Eestisse mõne kuu pärast

Foto: ERR

Infektsioonikontrolli arst Pille Märtin ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kui Ebolasse nakatumine jätkub sellises tempos nagu praegu, siis on võimalik, et esimene Ebola-patsient võib sattuda Eestisse mõne kuu pärast.

Viirusnakkuse korral suunataks patsiendid Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinikusse või Tartu ülikooli kliinikumi nakkusosakonda. Mõlemad haiglad kinnitavad, et on valmistunud Ebola-patsientide vastuvõtmiseks.

Hispaania meditsiiniõe Ebolasse nakatumise juhtumit ei saa pidada suureks üllatuseks, sest tegemist on viirushaigusega, mis on väga kõrge nakatavusega, ütles Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli arst Pille Märtin.

"Kuigi kasutatakse kõiki vahendeid, siis päris sajaprotsendiliselt garanteerida, et kõik läheb väga hästi ja mitte midagi ei juhtu - absoluutselt ei saa," rääkis Märtin. "Näiteks torkevigastus niisuguse viirusnakkusega haige puhul resulteerubki tegelikult nakatumisega ja võib lõppeda väga halvasti."

Märtin selgitas, et näiteks võis Hispaania meditsiiniõde viga saada nõelatorkest, sest Ebola lõppstaadiumis ei kontrolli patisendid enda liigutusi.

Eesti arst näitas mitmeid isikukaitsevahendeid, mida meditsiinitöötajad kasutaksid Ebola-patsienti ravides.

"Nina ja suu kaitseks on olemas respiraatormaskid, mis on spetsiaalse filtriga. Mille siis saab väga tihedalt vastu nägu voltida, ning lisaks on hermeetilised prillid," rääkis Märtin.

Arsti sõnul kaitseriietusi vähese hulga Ebola-haigete kokkupuuteks jagub ja vajadusel saab varusid kiiresti täiendada.

"Nakkuskliinikus on hetkel olemas 14 boksi, kuhu saab õuest ligi. Selles mõttes, et patsient sellise viirusnakkuse kahtlusega ei tule läbi haigla,vaid tuuakse juba otse väljastpoolt palatisse."

Isolatsioonipalatid on olemas ka Tartu ülikooli kliinikumi nakkusosakonnas. Eestis ongi kaks haiglat, mis on valmis Ebola-patsiente ravima ja on selleks puhuks koolitanud ka oma töötajaid.

"Meil on juba viidud läbi ja me jätkame personalikoolitustega. Näiteks homme hommikul on meil plaanis nii meie ülemõdedele kui ka sisekliinikus sellest teemast rääkida," ütles Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonihaiguste arst Vivika Adamson.

Kui haigus on juba kestnud neli-viis-kuus päeva, siis erinevates uudisteallikates on näha olnud, et haigete transpordiks kasutatakse spetsiaalset isolaatorboksi. Terviseamet ütles aga "Aktuaalsele kaamerale", et Eestis spetsiaalseid transpordikapsleid ei ole ja vajadus nende järele puudub. Terviseamet lisas, et transpordikapslite vajadust ei nähta ette ka rahvusvahelistes juhistes, kuna Ebola puhul ei ole tegemist õhu kaudu leviva piisknakkusega.

"Kui nüüd see epideemia peaks tõesti väljuma kontrolli alt ja nakatumine jätkub sellises tempos, nagu ta tänaseks päevaks on [---], siis võimalik, et selline patsient võib sattuda Eestisse mõne kuu pärast," ütles Märtin.

Maailmas on umbes 7500 kinnitatud Ebola-juhtumit, kuid ilmselt on nakatanute arv palju suurem. Ebolasse on maailmas surnud ligi 3500 inimest.

Toimetaja: Heikki Aasaru

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: