Analüüsist selgus, et kooseluseadust toetavad eelkõige eesti keelt kõnelevad noored, kelle isikuomaduste hulka kuulub avatus uutele kogemustele, kirjutab Kristjan Vassil oma blogis.

Vassil kasutas analüüside tegemiseks Euroopa Parlamendi valimiste järel läbiviidud valimisküsitluste andmeid. Küsitluse viis käesoleva aasta mais ja juunis läbi Saar Poll, küsitledes selleks tuhandet valimisõigusega inimest. Seejuures ei küsinud Saar Polli küsitlejad inimestelt otseselt kooseluseaduse kohta, vaid uuringus osalejad pidid vastama, kuivõrd nad nõustuvad väitega, et "Samasooliste abielu võimaldav seadusandlus on hea”. Sellele sai vastata 4-pallisel skaalal, mille üks äärmus on "nõustun täielikult" ja teine "ei nõustu üldse".

Peamise järeldusena leidis Vassil, et samasooliste abielu võimaldavat seadusandlust toetavad noored eesti keele rääkijad.

Suurema tõenäosusega toetasid seda e-hääletajad ja need, kes on demokraatia toimimisega rahul. Need, kes ei e-hääleta ja ei ole demokraatiaga rahul, on tõenäolisemalt sellele vastu.

Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna valijad toetavad küsitluse andmete põhjal kooseluseadust suurema tõenäosusega kui Keskerakonna valijad. Keskerakonna valijatest veelgi väiksema tõenäosusega toetavad kooseluseadust aga IRLi valijad.

Isikuomadustest kontrollis Vassil korrelatsiooni samasooliste abielu toetamise ning avatuse, ekstravertsuse, emotsionaalse stabiilsuse, meelekindluse ja sotsiaalsuse muutujaterühmaga. Neist omas statistilist mõju ainult avatus uutele kogemustele.

Paljud tunnused, mida on avalikes debattides toodud seaduse toetamise või sellele vastu olemise teguritena - haridustase, abielustaatus, religioossus, sissetulek jms - tegelikult samasooliste seaduse toetamisega väga tugevat statistilist seost ei omanud.

"Statistilise modelleerimise puhul on oluline teha vahet olulistel efektidel ja olulistel suurtel efektidel. Antud juhul on kõik efektid suhteliselt tagasihoidlikud (ehkki statistiliselt olulised) peale vanuse ja keele," märgib Vassil.

"Järeldan, et tegemist on peamiselt põlvkondade- ja osaliselt kultuuridevahelise väärtuskonfliktiga. Üldist konservatiivsust mõõtvad tunnused – abielu, usk, meelekindlus – ei mõjuta vanuse mõju peaaegu üldse. Võimalik, et küsimus on mõõtmises, aga ma kaldun pigem arvama, et kooseluseaduse vastaste konservatiivsed seisukohad ei peegeldu ühiskonnas nii suurel ja olulisel määral, et neid peamise argumendina kasutada. Abielus olevad inimesed ei näi kuidagi enam või vähem toetavat samasooliste abielu seadust kui vallalised. Usklikud ei näi olevat vähem või rohkem seaduse vastu kui need, kes ennast usklikeks ei pea. Üldjoontes sama kehtib meelekindluse kohta. Väärtused, mida kooseluseaduse vastaste retoorika peamiselt kasutab, ei peegeldu neis analüütilistes tulemustes (vähemasti mitte neis kolme kuu vanustes andmetes)," selgitas teadur.

"Selle analüüsi aluseks olnud andmete põhjal saab üsna veenvalt väita, et kooseluseaduse toetus (ja selle vastuvõtmine seadusena) on ajas iselahenev protsess – praegused noored kooselu toetavad eestlased säilitavad suure tõenäosusega vananedes oma toetuse samasooliste paaride kooseluvõimalustele," ütles Vassil.

Täna võttis riigikogu kooseluseaduse 40 poolthäälega vastu. Seaduse vastu hääletas 38 rahvasaadikut. Hääletamata jättis kümme saadikut. Hääletamisele ei registreerinud end või ei tulnud kohale 13 rahvasaadikut.