Mulgimaa Uhkuse auhinna sai rahvamuusik Ants Taul ({{commentsTotal}})

Neljanda Mulgimaa Uhkuse auhinna pälvis rahvamuusik Ants Taul. Tänane mulgi konverents keskendus aga mulkide eneseteadvusele.

Mulgimaa arenduskoda hõlmab nüüd mitme maakonna omavalitsusi - sellega otsustasid liituda ka Valgamaale jäävad ajaloolise Mulgimaa alad. Kümnest praegusest vallast-linnast koosnevat Mulgi ühisvalda siiski tekkimas pole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Asta Mäeoru ehk Tõrva Tilde, Asta Jaaksoo ja Kaupo Ilmeti järel Mulgi uhkuse auhinna saanud Ants Taul mängib Valgamaal koduse Torupillitalu ukse ees torupilli. Pillimees ja pillimeister, isa ja vanaisa Ants Taul muretseb, et Mulgimaa külad jäävad tühjaks, kuid oma eluga on ta rahul. Torupillitalul on isegi oma lennuväli.

"Mul on õnn elada samas paigas, kust on pärit mu esivanemad, kuhu nad on maetud, paigas, kust minu lapsed edasi lähevad, kust nad on välja lennanud. Sellepärast ma tunnen end hästi," selgitas taul.

"Teine punkt on see, et perega on väga vedanud. Mul on väga hea naine," lisas ta.

Neli Valgamaa omavalitsust otsustas ühineda

Mulgimaa arenduskoda on laienenud - ka neli Valgamaa omavalitsust otsustasid selle Euroopa Liidu Leader-piirkonnaga liituda.

MTÜ Mulgimaa arenduskoda juhatuse esimees Ene Saar ütles, et rahastusperiood algab 2015. aastast. "Meie jaoks väga selge märksõna on väikeettevõtlus, sinna kuuluvad ettevõtted, kus on alla 10 töötaja," märkis ta.

Mulgi lipu päev

Mulgi konverentsil tehti ka ettepanek hakata 12. oktoobril tähistama Mulgi lipu päeva.

Mulgi kultuuri instituudi juhataja Kaja Allilender sõnul tahavad nad pärandehitusega edasi minna ja erinevad strateegiad ning arengukavad aasta lõpuks kokku kirjutada. "Tuleb ka veel kord läbi mõelda, mida teeme Sooglemäele rajatava Mulgi külastuskeskusega - millisel otstarbekal moel seda väärikalt kasutada," sõnas Allilender.

Kas Mulgimaa saab kunagise hiilguse tagasi, sõltub nii sellest, kui paljudes peredes tahetakse kõnelda mulgi keelt kui ka üksmeelest arengu suhtes.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: