Guantanamost vabanemist ootavad 149 kinnipeetavat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Ajaleht New York Times peab arvestust inimeste kohta, keda on viidud kurikuulsasse Kuubal, Guantanamo lahes paikneva USA mereväe territooriumile vanglasse selle loomisest alates 2002. aasta jaanuarist. 779 Guantanamosse salaja kohale lennutatud inimesest on nüüdseks viidud mujale või teise riiki 621. 149 inimest ootavad äralendu, nende seas peaks siis olema ka see üks, kes Eestisse tuleb.

Eesti võtab USA palvel vastu Guantanamo vanglast vabanenud inimese, kelle vanust, nime ja päritolu ei tohi vastavalt rahvusvahelistele isikukaitsereeglitele avaldada. Samas on aga arvatud, et tegu võib olla tööeas mehega, keda on võimalik valutult meie ühiskonda integreerida, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Eks ta enam-vähem kurjuse sümbol ikka on. Sellega on ju mitmeid probleeme. Esiteks süütuse presumptsioon - inimesed on veetnud seal aastaid, suuremat osa polegi süüdi mõistetud," ütles Eesti Inimõiguste Keskuse nõukogu esimees Katrin Nyman-Metcalf Guantanamo kinnipidamisasutusest rääkides.

"Sõjavangide kohta on ju olemas Genfi konventsioon ja selleks on igasugused eeldused, et oleks juriidilises mõistes sõda ja kuidas siis nendega läbi käiakse. Kolmas probleem on siis see, kuidas neid on seal koheldud, sest see on teatud määral piinamise moodi," jätkas ta.

38 kinnipeetavat klassifitseeriti "mittevaenulikuks võitlejaks" ning nad vabastati ja saadeti kas kodumaale või siis kolmandatesse riikidesse. Näiteks võttis Albaania vastu viis uiguuri, keda ei saanud poliitilistel põhjustel Hiina lennutada, sest neid võis oodata keskvõimu poolt tagakiusamine.

Eesti lähinaabritest on Läti ja Rootsi kumbki võtnud vastu ühe endise vangistatu. Venemaal on neid seitse. Soomes, Leedus, Norras pole ühtki kinnipeetut.

Näiteks Rootsi kodanik Mehdi Mohammed Ghezali ütleb oma tunnistuses, et ta võeti kinni Afganistani Pakistani piiril ning anti USA sõduritele üle. 17. jaanuaril 2002 viidi ta Guantanamosse ja sealt ta pääses alles neli aastat hiljem, kui leiti, et ta pole ohtlik, kuigi osales võitluses Afganistanis.

Kõige rohkem - 199 inimest - ongi tagasi võtnud Afganistan, talle järgnevad Saudi Araabia 122 ja Pakistan 63 inimesega.

Seni on vange vastu võtnud 52 riiki. Eestist saab siis 53. riik. 

Toimetaja: Maarja Roon

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: