Ansipi väljakutsed: aegunud direktiivid ja riikidevahelised erinevused seadusandluses ({{commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Esmaspäeval läbis Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresident Andrus Ansip kolmetunnise kuulamismaratoni Euroopa Parlamendis. Ekspertide sõnul seisavad tema ees suured väljakutsed - autoriõiguste direktiiv vajab ajakohastamist, liikmesriikide vahelised erinevused pärsivad internetikaubandust ning uued volinikud vajavad suunamist.

Isegi kui Andrus Ansipi eksam Euroopa Parlamendi algas veidi ebakindlalt, näitasid järgmise päeva ajalehepealkirjad ühemõtteliselt, et Ansip jättis Brüsselis väga hea mulje. "Ma olen Ansipi nomineerimisest põnevil. Ta on riigist, mis on selgelt klassi parim," ütles Euroopa Komisjoni digivolinik Neelie Kroes "Aktuaalsele kaamerale".

Paatoseta digiallkirjast, e-hangetest ja paberivabast valitsemisest kõnelenud Ansipilt oodatakse suuri tegusid seal, kus Euroopa Komisjon kümme aastat hoogu võtnud on.

"Andrus Ansipil on ajalooline võimalus teha midagi, mida keegi teine pole suutnud," märkis Wikimedia esindaja Brüsselis Dimitar Dmitrov.

"Ta peab järgmise viie aasta jooksul tegema 10 aasta töö ja parandama mõned halvasti kirjutatud seadused," ütles European Digital Rights'i tegevdirektor Joe McNamee.

Paberil toimiv Euroopa Liidu ühtne turg pole võrgus jalgu alla saanud. Vaid 14 protsenti Euroopa väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest teevad äri internetis. Kasvupotentsiaali hoiab tagasi killustunud õigusruum, ütleb Ansip.

"Meil on 28 erinevat ja suurepärast seadusandlust, mis tegelevad digivaldkonnaga liikmesriikides. Aga tegelikult need regulatsioonid ehitavad piire Euroopa Liidus ja ei lase Euroopa Liidu ühtsel digitaalsel turul tekkida," rääkis Ansip.

Autoriõiguste direktiivi uuendamist peetakse oluliseks

Saksamaa saadik Euroopa Parlamendis (Rohelised) Julia Reda leiab, et järgmiste aastate üks kõige olulisem teema on Euroopa Liidu autoriõiguse reform.

"Inimesed kõikjal Euroopas seisavad silmitsi sellega, et sisu, mille eest nad on maksnud, ei ole kättesaadav nende riigis või kehtivad väga ranged piirangud, mis selle võrgus tarbimist takistavad," ütles Reda.

Täna kehtiv autoriõiguste direktiiv võeti vastu 2001. aastal - ajal, mil Nokia 3310 oli moodne mobiiltelefon ning Facebook'i ja Youtube'i polnud veel olemas. Maailm oli teistsugune paik.

"See direktiiv on internetist poole noorem - metsikult aegunud!" ütles Joe McNamee.

Wikimedia esindaja Brüsselis ütles. et praegu kehtiv direktiiv on absurdne ja ebaloogiline, tekitab õiguslikku ebakindlust ning piirab innovatsiooni ja loovust.

Kui inimene teeb Euroopa Parlamendi peahoonest ilusa pildi ja leiab, et ta sooviks selle maha müüa, siis ütleb Belgias kehtiv autorikaitse seadus, et selleks tuleb kõigepealt hoone arhitektilt luba küsida. Samas kui Saksamaal, Poolas või Rootsis luba küsima ei pea. Direktiivis, mis peaks liikmesriikide seadusi ühtlustama, on selliseid autorikaitse erandeid kokku pea kaks miljonit. See teeb intellektuaalomandiga seotud piiriülese äri ilma tervet armeed advokaate omamata pehmelt öeldes keeruliseks.

"Kui meil on üks ühine ruum, mis on internet, peavad meil olema ühised reeglid. 28 erinevat reeglite komplekti ei toimi internetis," ütles Wikimedia esindaja.

Andrus Ansipi sõnul ei ole mõeldav, et Euroopa Komisjon suudaks lähemate aastate jooksul teha kogu Euroopa Liidu jaoks kõigile vastuvõetava ühtse autorikaitse seadusandluse, kuna liikmesriigid on autoritele andnud lubadusi väga pikaks perioodiks ette - kus 50 aastaks, kus isegi 100 aastaks. "Seda kõike päevapealt muuta on kaunis raske," tõdes ta.

Ansip sooviks kaotada geoblokingu

Teatud autorikaitse küsimustes on muutused siiski vältimatud, ütles Ansip. Näiteks peab tema hinnangul kaduma geobloking.

"Ka kuulamisel tõin näite jalgpallivõistlustest Brasiiliast. Ma maksumaksjana olen ka osalenud litsentsi omandamises - rahvusringhääling Eestis näitas mänge, suurepärane, olin rahul. Aga kui tulin siia Brüsselisse, siis ei saanud enam mänge vaadata, geoblokingu pärast. Ma arvan, et see väga vanamoodne lähenemine ning see ei ole kodanike ja tarbijate suhtes õiglane," selgitas Ansip.

Ansip rääkis veel õhinaga netineutraalsusest ja riikide ärgitamisest koostööle sageduslitsentside jagamisel, mis peaks 4G ja uuemad mobiilitehnoloogiad eurooplasteni tooma kiiremini kui seni. Samas peavad rändlustasud lõplikult kaduma, leiab ta.

Digitaalsete teenuste kasutamise eelduseks on usaldus, toonitab Ansip, mistõttu lubab ta seista selle eest, et eurooplaste andmed oleks ajakohaste reeglitega kaitstud nii siin kui sealpool Atlandit. Kui USA andmevahetuslepingust kinni ei pea, tuleb kaaluda selle tühistamist, ütles Ansip parlamendi ees kuulamisel.

Võtmeküsimuseks nende eesmärkide saavutamisel on koostöö teiste volinikega, kes jagavad käske tuhandetele ametnikele komisjoni direktoraatides.

"Lihtsalt öeldes on Oettinger üks suur väljakutse. Ansip peab suunama Oettingeri, kes on digitaalse ühiskonna ja majanduse volinik. Oettingeri puhul on selge, et ta ei tahtnud seda portfelli. Samas valitseb Brüsselis üldine arusaam, et Ansip on väga kompetentne," selgitas tehnoloogiaajakirjanik Jennfier Baker.

Toimetaja: Maarja Roon



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: