2012. aastal leiti, et nn suurte andmekogumitega töötamiseks (big data) on aastaks 2015 maailmas vaja juurde 4,4 miljonit IT-spetsialisti. 2013. aastal arvati, et ainuüksi USAs oleks vaja kahe aasta jooksul juurde 3,9 miljoni IT-spetsialisti. Lisaks suurte andmekogumitega töötavatele inimestele on tarvis ka IT-teadmistega juhte, lihtsamate tööde tegijatest rääkimata.

Arengufond nentis 2009. aastal, et OECD andmete kohaselt töötab Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas 1,5 korda vähem inimesi kui OECD riikides keskmiselt. "Hinnanguliselt on Eestis tänases IKT sektoris laienemise tarbeks puudu vähemalt 1000-2000 IKT spetsialisti," märgitakse 2009. aastal.

Arengufondi 2013. aasta analüüsis märgitakse, et Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit prognoosib, et aastaks 2020 suudab IKT sektor Eestis pakkuda tööd kaks korda suuremale arvule spetsialistidele kui 2012. aastal. See tähendab, et töökohti on 34 000 inimesele.

Analüüsis pannakse ette, et suurendama peaks riikliku tellimuse mahtu, soovitatakse tuua juurde välisõppejõude, propageerida iseõppimisprogramme ning luua erialastipendiume.

Viimaste aastate vastuvõtuarvud peegeldavad juba praegu õppekohtade hulga suurenemist. Paraku aga on näha, et lõpetajaid tuleb ülikoolist endiselt vähe. Graafikult on näha, et näiteks Tartu Ülikoolis alustas 2011. aastal magistriõppes 107 tudengit. Kaks aastat hiljem ehk ajal, mil see kursus pidanuks lõpetama, sai lõpudiplomi vaid 48 magistrit.

Järgmise kuue aasta jooksul vajab Eesti ligikaudu 10 000 IT-spetsialisti. Seda nõudlust ei suudeta rahuldada ülikoolidest tulevate tudengite abil, nenditakse Arengufondi analüüsis. Ülikoolist tulevad spetsialistid suudavad rahuldada vaid kolmandiku ettevõtete vajadusest.

"Ma ei opereeriks numbriga, vaid ütleks, et vajadus IT-spetsialistide järele on ja vajadus on tugev," võtab probleemi kokku Tallinna tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna dekaan Gert Jervan.

Töö on saadaval, raha teenimise võimalus on olemas, puudu on inimestest, märgib ta ja lisab, et IT-ettevõtted liiguvad tänapäeval sinna, kus on õige hinna kvaliteedi suhtega tööjõud.

Kas puudu on madalama tippspetsialistidest või veidi madalama oskustepagasiga tehnilisi töötajaid? "Vaja on mõlemaid. Küsimus on selles, kuhu me tahame rõhu asetada. Kui paneme rõhu hallile massile, on meil oht jääda madala hinnaga allhankemaaks," leiab Jervan.

Mida rohkem on Eestisse võimalik saada tippspetsialiste, seda rohkem on võimalik siin teha tootearendust.

Ülikoolid võiksid koolitada mõlemaid, kuid suure väljalangevuse tõttu tuleb ülikoolidest siiski igal aastal oodatust vähem lõpetajaid. Miks?

Jervani sõnul peitub põhjus mitmes asjas. IT õpingud ongi rasked ning paljud pole teinud enda jaoks sobivat erialavalikut. Teine põhjus on aga see, et palju tudengeid leiab endale töö juba õpingute ajal, mistõttu jääb stuudium pooleli.

Lisaks töötavad ülikoolid rahaliste võimete piirid – välismaised tippspetsialiste ja õppejõude ei suudeta siia piisavalt tuua, sest see on väga kallis.

Majandusministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka nõustus, et IT tudengid kistakse ülikoolipingist ära turu surve tõttu juba enne õpingute lõppu. "Janu selle ressursi järele on nii suur, et isegi diplomita noor ülikoolist üldjuhul leiab töö,“ ütles ta.

Kotka sõnul näitab statistika, et kolme aasta pärast teenib rohkem see, kes on ülikooli lõpetanud kui see, kes on õpingud pooleli jätnud. "Seega on ta kõrgema lisandväärtusega ehk riigi jaoks on kasu suurem, kui kõik on lõpetanud,“ tõdes Kotka.

Vana Euroopa hakkab inimese staaži arvestama kooli lõpetamisest, mitte sellest, mis hetkel ta tööle läks. Seetõttu, kui tahta ka muudel Euroopa tööturgudel konkureerida, siis on kasulik õpingud lõpuni viia, arvas Kotka.

Tööjõupuudust märkab IT-sektoris Kotka arvates ka kõige lihtsamatel ja praktilisematel viisidel, avades kas või töökuulutusportaalid. Näiteks CV Online´is ripub praegu üleval 240 erinevat kuulutust infotehnoloogia valdkonnas, millega suudab sammu pidada vaid teenindus (230), järgnevad tootmine/töötlemine (116) ning tehnika (106).

"Enamik suurettevõtetest ei panegi oma kuulutust sinna, sest sel pole mõtet. Kogu aeg on nii või teisiti ikka 4-5 inimest tööl puudu,“ sõnas Kotka.

"See tähendab, et kõigi avaliku sektori ja erasektori infotehnoloogia rakenduste taga, neid igapäevaselt elus hoidmas, arendamas ja veelkord uuendusi juurde toomas on keskmiselt ühe riigi kohta kaks korda vähem inimesi ja see tähendab kas seda, et meie senised inimesed ja mõtted on olnud kordades edukamad või seda, et töötame läbipõlemise ääre peal ja pole väärtustanud infotehnoloogia juurutamist sellisel määral nagu muudes riikides on tehtud," selgitas infotehnoloog ja IT-visionäär Linnar Viik eilses ETV telesaates „Vabariigi kodanikud“.

Arengufondi analüüsis leitakse, et IKT sektor erineb teistest kasvualadest seetõttu, et IKT on horisontaalselt toetamas teisi sektoreid. See tähendab, et lähiaastatel tuleb üha enam juurde IT teadmisi nõudvaid töökohti ka teistes sektorites.