Pagulasabi juht: Eesti on olnud üks suuremaid Ukraina abistajaid

MTÜ Eesti Pagulasabi juhi Kristina Kallase hinnangul tuleb Ukrainas enne talve veel üks suurem sisepõgenike laine, mistõttu suureneb riigi abivajadus. Tema kinnitusel on Eesti olnud üks aktiivsematest Ukraina abistajatest.
Kallas külastas hiljuti Ukrainas Melitopoli linnas asuvaid kohalikke ühiselamuid, kuhu kohalik omavalitsus on põgenikud elama paigutanud. Ta rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et pagulaste elamistingimused on kehvad.
Kallas selgitas, et külastas kaht ühiselamut, millest üks oli eraomanduses olev sanatoorium, mille kasutamise eest maksis linn omanikule üüri ja tasus kommunaalkulud. See oli tema sõnul küllalt korralik, kuigi majas ei olnud kööki. "Kohalik omavalitsus pöördus ka meie poole palvega, kas saaksime aidata köögivarustuse ostmisega," märkis ta.
Teine ühiselamu oli aga trööstitus seisukorras. "Ühel korrusel ei olnud minu arvates võimalik elada, sest tubadel ei olnud uksi, kohati olid aknaklaasid katki, köök oli lihtsalt üks suur tühi ruum, ilma kraanikausi ja pliidita ning pesemisruumis oli üks väike kraanikauss, kus tuli kraanist vaid külma vett," selgitas Kallas.
"Kohalik omavalitsus väitis, et nad suudavad talveks midagi teha, näiteks aknaklaasid parandada ja uksed ette panna, aga neil pole raha, et sinna varustust sisse viia. Nad on sunnitud siiski nendesse ruumidesse talveks ümber tõstma 120 inimest, kes täna elavad pioneerilaagrites ehk laste suvelaagrites, kus on olukord aga veel hullem," lisas ta.
Kallase sõnul pagulaste olukord aga süveneb. Ta selgitas, et näiteks on jäämas koduta need inimesed, kes suvel üürisid endale säästude eest korterid, kuid nüüd on väljaviskamise ohus, sest raha on otsa saamas. Ta prognoosis sarnaselt ÜRO-le, et Donetski ja Luganski oblastis tuleb talve lähenedes uus põgenikevool, sest seal piirkonnas pole võimalik talve üle elada, kuna seal on kõik kommunikatsioonid katki - pole küttesüsteemi, vett ja elektrit.
"Kui suvel inimesed suutsid seal kuidagi elada, siis arvan, et talve tulles tuleb seal veel uus põgenikevool, vaatamata sellele, et nii aktiivset sõjategevust seal hetkel ei toimugi," ütles ta.
Kallase kinnitusel on Eesti riik olnud tubli Ukraina aitaja. "Eesti on ilmselt elaniku kohta panustanud Ukraina abistamisse kõige rohkem Euroopa Liidu liikmesriikidest, läbi nii ÜRO kui teiste rahvusvaheliste organisatsioonide. Lisaks sellele on Eesti kodanikud olnud väga tublid. Meil on mitu kodanikualgatust, mille kaudu on võimalik eestlastel aidata ukrainlasi otse," rääkis Kallas.
Ta tõi näiteks MTÜ Eesti Pagulasabi korraldatava kampaania, millega kogutakse pagulaste jaoks raha. "Selle rahaga sõidan ma isiklikult novembri alguses tagasi Ukrainasse ja varustan ruume talveks ettevalmistamiseks, ostan riideid, ravimeid, tekke, patju ja muud, mida on inimestel sealsetes ühiselamutes vaja," kinnitas Kallas.
Ta tõi välja ka võimaluse toetada Ukraina kultuurikeskust, kes aitab haavatuid, samuti MTÜ-d Mondo, kes aitab sisepõgenikke Luganski ja Donetski oblastites, abistada on võimalik ka näiteks MTÜ-d Vaba Ukraina, mis tegeleb armeele meditsiinipakkide ettevalmistamisega. Naiskodukaitse kogub aga võitlejatele ja põgenikele isekootud sokke ja kindaid. Kallas kinnitas, et vähemalt veebiaadressil ukrainaheaks.ee olevad toetusprojektid viivad abi otse hädasolijateni.
Samas tõdes ta, et kuigi MTÜ-le on pakutud palju riideabi, ei ole võimalik seda praegu Ukrainasse transportida, mistõttu on rahaline toetus kiirem ja operatiivsem.
Järgmisel nädalal toimub Eestis Ukraina toetuseks mitu kontserti ja üritust.
Toimetaja: Merili Nael