Möödunud aasta lumevaene talv ja suhteliselt kuiv suvi on Eesti veekogud kokku kuivatanud. Võrtsjärve veetase oli viimati nii madal pea kakskümmend aastat tagasi. Siis, 1996. aasta talvel hukkus kohati põhjani ära külmunud järves hulganististi kalu.

Kuigi veeseis on hetkel sajandivahetuse eelsest rekordist mõnedkümned sentimeetrid ülevalpool on praegune seis pannud sealsed kutselised kalamehed muretsema eesseisva talve pärast.

Võrtsjärve keskmine sügavus on üpris väike, ulatudes vaid 2,8 meetrini. Viimase aasta sademetevaegus on seda veelgi vähendanud, mis tähendab, et väga suurtel aladel on hetkel vaid põlvekõrgune vesi.

Kui Võrtsjärve läänekaldal asuva Valma küla kalamees Leo Aasa veeseisu demonstreerib, võib ta paadisilla alt kuiva jalaga läbi astuda. Aasa ütles, et kui sügiselt vihmasid ei tule, võib samuti palju kalu ära külmuda. Kõige rohkem puudutab see oht temal sõnul angerjat. Selleks, et angerjavaru saaks taastuda, võtab kalamehe sõnul aega umbes 10 aastat.

Mure on tõsine, sest oht kalavarudele tähendab koheselt ka ohtu kalameeste töökohtadele ja elustiilile.

"Kui me angerjast ilma jääme ja muu kala ka otsa saab, siis ei ole midagi teha," rääkis Aasa ja meenutas, et enne eelmist külma olid angerjasaagid kuskil 60 tonni ning pärast külmumist langes saaks 20 tonni peale.

Natuke saavad kalameeste ärevust rahustada teadlased. Hetkeseis vees on põhinäitajate osas väga korralik.

Võrtsjärve limnoloogiakeskuse teadur Lea Tuvikene ütles, et võrtsjärves oli eelmisel nädalal seire. "Vesi on hapnikuga täies ulatuses küllastunud, on jahe ja siis ongi hapniku lahustuvus vees väga hea. Aga hulluks võib ta minna talvel."

Lea tuvikene rõhutab et piakajaalises skaalas Võrtsjärves veetase kõigub umbes 30-aastase rütmiga. "Kui seda tüklit vaadata, siis on just see kõrge vee seisu aeg. Loodame, et need paar madalama vee seisuga ja kuivemat aastat on ajutine nähtus," lisas ta.