X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Rail Balticu areng riigiti on olnud erinev

Eesti, Läti ja Leedu asutasid õhtul Riias Rail Balticu ühisettevõtte, hiljem on soovi korral võimalik aktsionärideks saada ka Soomel ja Poolal. Rail Balticu areng on olnud riigiti aga erineva tempoga.

Pikka aega näis, et Rail Balticu ühisfirma loomine Riias nihkub kaugesse tulevikku, sest Lätis ja Leedus on peetud seda justkui eestlaste ja eriti Siim Kallase projektiks. Lätit on enam huvitanud idasuund ja Leedu tekitas segadust nii Vilniuse kui ka ühisfirma loomise juriidilise poolega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Teisipäeva õhtul aga kirjutasid Eesti, Läti ja Leedu valdusettevõtete juhid ministrite pilgu all ühisfirma loomise leppele alla ning kõik plaksutasid Siim Kallase videotervituse lõppedes. Ministrite kinnitusel erimeelsusi riikide vahel enam pole.

"Ütlen ausalt - mina praegu kolme riigi vahel erimeelsusi üldse ei näe. Me oleme läinud kevadest, kui ma tööd alustasin, väga kiirelt edasi. Minul on oma Läti ja Leedu kolleegi kohta öelda ainult kiidusõnu - see koostöö on olnud väga konstruktiivne," rääkis majandusminister Urve Palo.

Siiski on riigiti Rail Balticu areng kulgenud erinevas tempos. Näiteks Lätis pole trassi äärde või alla jäävate maaomanike probleemi veel eriti teadvustatudki.

"Esmalt tahaksime ära kasutada taristu, mis kunagi kuulus või kuulub praegugi raudteele. Loomulikult tekib vajadus ka maade võõrandamiseks ja see muutub oluliseks teemaks. Loodame, et selliseid olukordi tekib vähe, kuid tuleb mõelda, kas võtta vastu vastav seadus," rääkis Läti transpordiminister Anrijs Matiss.

Leedu on teinud palju kompromisse, kuid Vilnius peab jääma projektiga seotuks.

"Vilnius on projektis kindlasti! Kõigil Balti riikide pealinnadel peab olema Rail Balticuga seos. Võimalik, et Vilnius ei jää peatrassile, kuid peab siiski olema kiirraudteega ühendatud," ütles Leedu transpordiminister Rimantas Sinkevićius.

Eesti, Läti ja Leedu teevad ühisfirma aktsiakapitali esimese sissemakse 650 000 eurot riigi kohta. Tegevjuhtkonna leidmiseks korraldatakse rahvusvaheline konkurss, leidmaks Euroopa targemaid kiirraudtee ehitamise ja majandamise asjatundjaid.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: