Terviseamet nõuab neilt vähem õpinguaastaid kui meie enda noortelt arstidelt, vahendas "Aktuaalne kaamera". Selles, kuidas peaks arstide oskusi hindama, lähevad arvamused lahku Arstide liidul, erialaseltsidel, terviseametil ja sotsiaalministeeriumil.

Arstide pädevuse hindamise pärast Eestis on väga mures ka Euroopa Eriarstide Ühendus, sest siin kvalifikatsiooni saanud arstid võivad vabalt tööle minna ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse.

Valdavalt Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast Eestisse tulnud arstide pädevuse kontrollimine on Arstide liidu, erialaseltside, terviseameti ja sotsiaalministeeriumi vahel tuliseid vaidlusi tekitanud selle aasta algusest alates.

Näiteks uuris Arstide liit veebruaris terviseametilt, missugused õigusaktid võimaldavad Eestis kehtivast residentuurist lühemat eriarsti õpet korvata erialase töötamisega.

"Eesti seadus näeb ette, et kui kolmandatest riikidest tuleva arsti erialane väljaõpe on lühem kui meie residentuur, siis tuleb arst suunata Tartu ülikooli juurde sobivustesti tegema. Nüüd terviseamet ütleb, et see koolitus võib lühem olla küll, kui arst on erialal rohkem aastaid töötanud," rääkis Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.

Pärast terviseameti vastust palus Arstide liit õiguskantsleri hinnangut terviseameti seisukohtadele.

Õiguskantsleri vastuses oli kirjas, et terviseamet on kolmandatest riikidest pärit arstide töölevõtmist selgitades seadust valesti tõlgendanud.

Seejärel palusid Arstide liit ja erialaseltsid sotsiaalministeeriumil alustada terviseameti suhtes järelevalvementlust. Sotsiaalministeerium aga otsustas auditi kasuks.

"Ma ei näe seal sisulist vahet. Järelevalve kindlasti on oma olemuselt esmapilgul distsiplineeriv, aga meil ei ole vaja inimesi distsiplineerida hetkel, vaid meil on vaja teada, kas midagi on valesti või mitte," ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.

"Ma ei tea tõepoolest, mismoodi selle auditi tulemused, mis nendega n-ö edasi tehakse või mis nendest võiks tuleneda. Aga terviseamet jätkuvalt kinnitas meile sellel samal septembrikuu kohtumisel, et nemad ei ole midagi valesti teinud, et õiguskantsler ei ole õigusakte põhjalikult analüüsinud ja õigeid järeldusi teinud ja õigus on ikkagi nende poolel ja nad jätkavad tegutsemist täpselt nii nagu nad seni on tegutsenud," lausus Katrin Rehemaa.

Kolmandatest riikidest pärit arstide pädevuse hindamise pärast Eestis on aga peale meie arstide väga mures ka Euroopa Eriarstide Ühendus ehk UEMS.

Euroopa Eriarstide Ühenduse koordinaator Jean-Baptiste Rouffet selgitas, et need arstid võivad minna teistesse Euroopa Liidu maadesse, kui nad saavad Eesti diplomi või Eesti kvalifikatsiooni.

"Sellepärast on väga oluline, et enne kvalifikatsiooni andmist on Eesti ametnikud veendunud, et see arst on piisavalt pädev ning tal on piisavalt teadmisi, oskusi ja tema suhtumine on õige," märkis Rouffet.

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse väitis seevastu, et päris nii see tegelikult ei ole. "Nad saavad ikkagi ennekõike pädevusoskused ja õiguse Eesti riigis ja kui nad lähevad kuskile järgmisesse riiki edasi, siis tähendab see neile tegelikult täiendavaid tõestusi," märkis ta.

Arstide liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul mingit uut kontrolli siis enam ei tehta.

"Teiseks tekib siis ka meie arstidel õigustatud küsimus, et miks siis meie noori arste koheldakse n-ö teistmoodi kui väljastpoolt tulnuid. Et meie noor tohter peab viis aastat residentuuris õppima enne kui eriarstiks saada ja registrisse saada, aga kolmandast riigist arst ei pea sellist koolitust läbima," tõi Rehemaa välja.

UEMS-i koordinaator Rouffet leiab sarnaselt Arstide liidu ja erialaseltsidega, et kolmandatest riikidest Eestisse tööleasujad peaksid ülikooli juures läbima sobivustesti.

"See on üks soovitus, mida me selles menetluses kindlasti arvestame, aga me ei saa kindlasti öelda seda, et kõik need soovitused, mis meile tulevad, peavad olema automaatselt rakendatud," leidis minister Kruuse.

Selleks, et öelda, kas üks või teine soovitus on Eesti kontekstis rakendatav ja vajalik, viiaksegi Kruuse sõnul läbi audit. Ministri teatel uuritakse auditis terviseameti dokumente ning suheldakse ka Tartu ülikooli ja erialaseltsidega.

Auditi tulemused peaks selguma aasta lõpus.