Erinevalt Soomest ei peeta Eestis täielikku palkade avalikustamist otstarbekaks
Kui Soomes võib soovija maksuametis teha päringu suvalise Soome inimese palgatulu osas, siis Eestis külvaks tööandjate ja ametühingute hinnangul taoline võimalus pigem segadust.
Eesti ametühingute keskliidu esimees Peep Peterson ütles, et tema pooldab praegusest suuremat palgainfo avalikustamist, kuid tõenäoliselt poleks Eesti valmis veel selliseks sammuks nagu Soome, kus maksuametis saab teha päringu suvalise residendi palgatulu kohta, vahendasid ERRi raadiouudised.
Palgainfo võiks tema hinnangul paremini kättesaadav. "Kas nüüd ühiskond pooldab seda mõtet, et kõikide palgad on avalikud - selles osa oleme tajunud töötajate poolt kahtlust." Ta tõi välja kaks põhjust: üks on see, et saadakse teistest oluliselt rohkem ega taheta seda näidata, või saadakse teistest oluliselt vähem, ega taheta seda näidata.
Petersoni hinnangul võiks läbipaistvam olla palk grupiti. Olgu siis ettevõttes osakondade kaupa või sooti.
Palkade avalikustamist ei pea otstarbekaks ka tööandjate keskliidu esimees Toomas Tamsar. Tema sõnul näitavad rahvusvahelised uuringud, et tippjuhtide puhul kutsub palkade avalikustamine esile palgaralli.
See puudutab eelkõige avalikke ettevõtteid, riigile kuuluvaid ühinguid ja börsiettevõtteid, kuna ühiskond tajub, et nende palgad on liiga kõrged. Tamsare sõnul näitavad taolised katsed, et palkade avalikustamise tagajärjel lähevad tippjuhtide palgad keskmiste töötajate omadest veel kiiremini eest ära.
Tamsare sõnul ei motiveeriks avalikud palgad palgatööliste töid ja tegemisi praegusest enam, sest inimesed reeglina arvavad, et nad saavad liiga vähe palka.
Soome maksuamet avalikustas eile andmed läinud aasta maksustatavate sissetulekute kohta. Suurimat palgatulu sai Kone endine tegevjuht Matti Juhani Alahuhta, kelle maksustatav palgatulu oli mullu 4,78 miljonit eurot. Teisel kohal oli mängutootja Supercell finantsjuht Janne Olavi Snellman 4,32 miljoni euroga.
Toimetaja: Marju Himma