Prügi sorteerimisel peaksid tulevikus oma konteineri saama ka vanad rõivad ({{commentsTotal}})

Humana sorteerimiskeskus.
Humana sorteerimiskeskus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Igal aastal visatakse ära 15 000 tonni riidejäätmeid. Eestis on kavas järgmisel aastal parandada rõiva- ja kodutekstiilijäätmete eraldi kogumise võimalusi, et neid vähem prügimäele satuks.

Eesti inimesed on üha teadlikumad ja rõivaste taaskasutus pole enam vaesuse, vaid moeasi, ütlevad jäätmeasjatundjad. Keskkonnaministeeriumis on ette valmistamisel eelnõu, millega on kavas parandada rõivaste ja kodutekstiilide eraldi kogumise võimalusi, vahendasid ERRi raadiouudised.

Ligi viis protsenti segaolmejäätmetest on rõivad ja kodutekstiilid. Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles, et needki lähevad ühel või teisel viisil siiski kasutusse.

Ära visatud 15 tonnist riidejäätmetest enamus siiski prügimäele ei jõua. Eeki sõnul põletatakse rõivajäätmed kas Iru jäätmepõletustehases või töödeldakse ümber jäätmekütuseks ehk lihtsalt öeldes suunatakse kõik põlev materjal tsemendiahjudesse põletamisele.

Sellest, kui palju kasutatud riideid Eestisse teistest riikidest sisse tuuakse, ülevaadet tegelikult pole. Peeter Eegi sõnul on seegi tegelikult osa korduvkasutusest.

Suur kasutatud riiete maaletooja on Humana. Sorteerimiskeskuse info- ja projektijuht Mari-Helene Kaber ütles, et nende kasutatud riietest saab prügiks ainult väike osa.

Eelmisel aastal sorteeriti Humana sorteerimiskeskuses 10 000 tonni teise ringi riideid. Eestist koguti neist 312 tonni. Need rõivad, mida ka pood ära ei müü, saadetakse edasi teistesse Euroopa riikidesse.

Rõivaste korduvkasutuse turul on praegu nõudlus suurem kui pakkumine, rääkis Kaber. Siiski tekib ka Humanas väike protsenti rõivaprügi, näiteks tugevalt määrdunud, katkised või hallitama läinud riided, mis leiavad tee prügimäele.

Lõpuks kulub aga rõivaese ikkagi nii ära, et enam teistele edasi anda ei sobi. Järgmisel aastal loodetakse vastu võtta määrus, et vanade rõivaste ja muude tekstiilijäätmete kogumise kohti rohkem oleks.

Muuhulgas nähakse ette, et omavalitsused peavad hakkama prügi sorteerimisel pakkuma võimalust rõivajäätmete äraandmiseks.

Peeter Eek loodab, et ka tekstiilijäätmete ringlusse võtmise võimalusi tuleb juurde. Näiteks on seda proovitud kasutada isolatsioonimaterjalina ning püütud on võtta tekstiili lahti niitideks ja uuesti kasutada. Seni on aga neid võimalusi kesiselt.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: