Rõivas: Euroopa Liidu riigid peavad ühtlustama ohuhinnanguid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1415102066000 | amCalendar}}

Peaminister Taavi Rõivas andis täna riigikogus ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika suunal. Peaminister jõudis üsna kiiresti julgeolekuteemade juurde ning peatus üsna pikalt Ukrainal.

Andes ülevaadet valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel, tõdes peaminister, et Euroopa Liidu riigid peavad ühtlustama ohuhinnanguid, vahendas "Aktuaalne kaamera". NATO kahe protsendi kaitsekulude kriteeriumi täidab täna vaid kolm Euroopa Liidu riiki - Kreeka, Suurbritannia ja Eesti.

"Euroopa Liidu liikmesriikide kaitsekulude vähendamine peab uue julgeolekuolukorra tõttu peatuma. Euroopa Liidu kiirreageerimisvõime parandamiseks loodud lahingugruppe ei ole veel kordagi kasutatud, missioonide loomine on olnud vaevaline ja aeganõudev," rääkis peaminister Taavi Rõivas.

Rõivas tõdes, et Euroopa Liidu ja NATO koostöö on olulisem kui eales varem. "Üheskoos Euroopa Liiduga ja NATO-s olevate liitlaste kaitsekulude vähendamine peab uue julgeolekuolukorra tõttu kindlasti peatuma," lisas ta.

ERRi raadiouudised vahendasid Rõiva järeldust: "Euroopa ja muu maailma ühtehoidmine on kõige olulisem. Vaid nii suudame ülejäänud maailma mõjutada nagu Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on seda tõestanud Venemaa sanktsioonide teemal. Olukorras, kus ilmselgelt jätkatakse tööd konflikti külmutamise nimel, on tarbetu arutelu sanktsioonide leevendamisest."

Peaminister Taavi Rõivas ütles täna riigikogu ees esinedes, et Ukrainat tuleb aidata nii konflikti lahendamise, reformide toetamise kui ka materiaalse abiga. Samas peab Euroopa uks peaministri hinnangul olema Ukrainale avatud, sest Ukraina on ja tahab olla Euroopa riik.

Majanduse ning digiteemade järel jõudis ta energiaturuni. Tema sõnul peab Eesti olema valmis end lahti ühendama Loode-Venemaa süsteemist. Möödunud nädalal loodi selleks Euroopa ülemkogus ühise kliima- ja energiapaketiga alus. "Otsustasime luua Euroopa energialiidu aastaks 2030."

Pikemalt peatus peaminister veeldatud gaasiterminali teemal. "Oleme seisus, kus pole mingi kindlustundega öelda, et ühendus ja seega ka regionaalne gaasiturg kindlasti tekib – see ei ole väga hea seis," ütles Rõivas.

Seetõttu on peaminister koos majandus- ja taristuministriga pidanud läbirääkimisi Soome peaministriga lahenduse leidmiseks. "Usun, et kokkulepe on veel siiski võimalik." Esmalt tuleb rajada toru, mida Euroopa Liit on jätkuvalt valmis kuni 75 protsendi ulatuses kaasfinantseerima. Seejärel tuleb ministri hinnangul rajada ühendused Lätiga ja rajada veeldatud gaasi terminalid, mis rahuldavad nii Eesti, Soome kui teiste riikide vajadused.

Toimetaja: Marju Himma, Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: