Ornitoloog: linnuvaatluse trend kasvab ({{commentsTotal}})

{{1415114664000 | amCalendar}}
Foto: Postimees/Scanpix

Ornitoloogid lõpetasid nelja kuu pikkuse linnuvaatluse Noarootsis Põõsaspea neemel ja kuigi tänavu loendati rändlinde kokku veidi vähem, alla kahe miljoni, kasvab hoogsalt linnuvaatlejate hulk.

Üle viie aasta korraldatav linnuvaatluse maraton aitab jälgida rändlindude arvukuse kõikumist, vahendasid ERRi raadiouudised.

Varem on sellist loendust korraldatud 2004. ja 2009. aastal. Viie aasta eest loeti nelja kuu jooksul kokku kaks miljonit lindu, tänavu jäi aga see piir napilt kätte saamata.

Üks rändlindude vähenemise põhjus on see, et hanede ja laglede ränne läks seekord Põõsaspea neemest kaugemalt mööda.

Ornitoloog Margus Ellermaa käis tänavu suvel Põõsaspeal linde loendamas sajal päeval. "Lootsime kahte miljonit, nii nagu eelmine kord 2009, aga päris nii palju ei tule," lausus ta.

"Võimalik, et arktiliste partide populatsioonid on ka vähenenud endiselt. Auli on jälle vähem kui eelmine kord ja. Aul on üle-eelmine aasta tunnistatud globaalselt ohustatud liigiks ja tundub, et käekäik endiselt vilets," rääkis Ellermaa.

Tundravöötmes pesitsevate aulide arvukuse ligi kahekordne vähenemine võrreldes kümne aasta taguse ajaga ongi üks Põõsaspea linnuloenduse olulisemaid järeldusi. Aule jääb vähemaks ilmselt Läänemere õlireostuse ja ebakvaliteetse toidu tõttu.

"Samuti see kliima muutumine, et arktilistel aladel keskmine temperatuur on tõusnud juba kaks kraadi ja see on tohutu muutus looduses, et see mõjutab tõenäoliselt ka pesitsusedukust seal, aga teadmised on veel napid ja peab Põõsaspeal endiselt seirama ka tulevatel aastatel," põhjendas ornitoloog.

Kogu maailma linnuteadlased on aulide pärast mures ja tänavu hakati koostama rahvusvahelist aulide kaitsekorralduskava. Ka Eestil on selles oma roll.

"Eesti roll on kindlasti see, et me saaksime kõigepealt läbi uurida oma merealad, et me teaksime, millised on need kohad, kus aulid siis massilisemalt kogunevad, millistele madalikele, mida nad söövad seal ja läbi nende alade siis n-ö tegevuse reguleerimisel või alade kaitsevajadusel siis me saame ka nendele aulidele niimoodi kaasa aidata, et neil on talvel siin, kus olla rahulikult, kus toituda, oma jõuvarusid taastada, et nad siis kevadel tagasi lennates oleksid edukad pesitsejad," arvas Eesti Ornitoloogiaühingu direktor Andres Kalamees.

Kui tänavusel loendusel jäi lindude arvukuse rekord püstitamata, siis lindude loendajaid oli läbi aegade kõige rohkem.

"Linnuvaatlejate trend on kasvav kindlasti. No sadu, sadu kindlasti, aga mitte veel tuhandeid. 2009 oli kümneid, nüüd sadu kindlasti," ütles Ellermaa.

Ellermaa sõnul on juurde tulnud just Eesti linnuvaatlejaid ja seda ilmselt seepärast, et eestlaste seas levib hobifotograafia.

Toimetaja: Liis Velsker



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: