Puuetega inimesed: töövõimereformi ei ole vaadatud tervikuna ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Riigikogu täiskogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena töövõimereformi ja puuetega inimeste olukorda. Eesti puuetega koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm tõdes, et töövõimereformi puhul on liialt keskendutud ühele tahule, selle asemel et vaadata tervikut.

Täna kõnepulti astunud tervise- ja tööminister Urmas Kruuse palus kõigi toetust, et riigikogu saaks vastu võtta kaks töövõimereformi puudutavat seaduseelnõud, vahendasid ERR-raadiouudised.

"Et otsustavalt parandada tööd vajavate ja soovivate inimeste olukorda, pean vajalikuks küsida teie kõigi toetust, et riigikogu saaks vastu võtta töövõimetoetuse seaduse eelnõu, millega tekib vähenenud töövõimega inimesel õigus ja võimalus saada töötukassast rahalist toetust ja tööle saamiseks vajalikku igakülgset abi," rääkis Kruuse.

Samuti palus Kruuse toetust sotsiaalhoolekande seaduse ja tööturu teenuse ja toetuse seaduse muutmise seaduse eelnõule, mis ministri sõnul pakub tööealise tervisekahjustusega inimesele tööhõives püsimuseks rehabilitatsiooniteenuseid ja abivahendeid ning mis aitavad saada tööle ja töökohta hoida.

Eesti puuetega koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm tõdes aga, et töövõimereformi puhul on liialt keskendutud ühele tahule, selle asemel et vaadata tervikut. Töövõimetustoetuse eelnõuga on tõesti tegeldud pikalt ja sihtgrupil on olnud võimalus kaasa rääkida ning panustada, ütles Haukanõmm, kuid lisas, et kahjuks ei saa sama öelda sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturu teenuste ja toetuste seaduse eelnõu kohta.

Samas on Haukanõmme sõnul jäänud täiesti toppama ja pole ministeeriumist edasi liikunud veel kolmas eelnõu.

"Räägin praegu kohalike omavalitsuste poolt osutatavate sotsiaalteenuste kvaliteedi kättesaadavuse ja parandamise eelnõust. Aga just see eelnõu on reformi käivitamise seisukohalt võtmetähtsusega. Kui KOV ütleb, et neil ei ole raha vajalikus mahus teenuseid osutada, siis euroopalikust sotsiaalpoliitikast lähtuvalt on abivajaja abistamine siiski riigi ülesanne, sest inimesed ei tohi ju selle all kannatada," ütles Haukanõmm.

Ta rõhutas, et puuetega inimeste jaoks on aga omavalitsuste pakutavad teenused tööturule pääsemise ja seal püsimise võtmeküsimuseks. "Ilma selleta, et oluliselt paraneks selliste sotsiaalteenuste nagu invatransport, tugiisik, isiklik abistaja, viipekeele tõlk või mõne muu teenuse kättesaadavus, on tegelikult väga suur oht, et seaduses seatud õiged eesmärgid jäävad vaid unistuseks."

Eesti liikumispuudega inimeste liidu juhatuse liige Tiia Sihver küsis aga töövõime reformi kohta kollektiivse pöördumise esitanud puuetega inimeste ja nende esindusorganisatsioonide nimel riigikogu saadikutelt, milleks üldse täna on kokku saadud. "Kas mängime veel kord pimesikku, maandame pingeid, räägime ja haigutame, võimaldame kolmandal sektoril auru välja lasta ja paneme linnukese kirja, et on toimunud veelkordne, kõrgetasemeline kaasamine ning läheme laiali eelnõusid seadusteks tegema?" küsis sõnavõtja.

"Kas te tõesti usute, et teil, 101-l inimesel, kelle tööandjaks on valijad, on moraalne õigus seadustada kahe, teist enamikule ilmselt tänaseni detailides arusaamatu sisuga eelnõuga laialdane ja ohtlik sotsiaalne eksperiment enam kui 100 000 inimesega, keda karm elu on niigi valustalt löönud?" küsis Sihver.

Toimetaja: Sven Randlaid



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: