Puudega inimeste esindajad tahavad töövõimereformis aja maha võtta
Riigikogu arutas täna töövõimereformi riiklikult tähtsa küsimusena. Puudega inimeste esindajad kinnitasid saadikutele, et nad on rahul reformi eesmärgiga, mitte aga reformi käigu, rõhuasetuste ja kiirusega. Nad tegid riigikogu liikmetele ettepaneku võtta korraks aeg maha, et kõike veel kord rahulikult arutada.
20. oktoobril andsid Puudega inimeste organisatsioonid Riigikogu juhatusele üle 3500 allkirjaga pöördumise ning tegid ettepaneku arutada töövõimereformi riiklikult tähtsa küsimusena. Petitsiooni üle andnud Liikumispuudega Inimeste liidu juhatuse liige Tiiu Sihver ütles oma tänases sõnavõtus, et puudega inimesed ei ole töövõimereformi vastu ja selgitas, et paljud küsimused on veel lahendamata, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kõik saab alguse lihtsatest asjadest, mis võivad osutuda väga keeruliseks - kasvõi näiteks sellest, et kuidas saab ratastoolis inimene paneelmaja treppidest alla, et jõuda tööle. Või kuidas jõuab tööle pime, kellel pole juhtkoera või abistajat. Need on puudega inimese jaoks tähtsad küsimused, mida pole lahendatud.
"Pole veel kaasatud haridussüsteem, et kuidas puudega inimestel on haridustase, kuidas nad on omandanud tööoskusi või vajavad täiendõpet. Ei ole arvestatud, kuidas hakkavad tulema puudest tulenevad sotsiaalteenused, nagu vajab näiteks liikumispuudega inimene abistajat, kurt inimene viipekeele tõlkijat," selgitas Sihver.
Ta ütles, et puudega inimeste soov on peatada töövõimereformi arutamine ning uuesti läbi rääkida nii reformi sisu kui ka analüüsida kulud ja tulud. Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ütles, et reformi peatamine pole õige tegu. Ta lisas, et kaks reformi puudutavat eelnõu on juba riigikogus.
"Üks eelnõu on seotud töövõime toetusega ja teine rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenustega. Need kaks eelnõu peavad kindalsti liikuma käsikäes. Ei saa vastu võtta ühte ja jätta teine vastu võtmata," rääkis Kruuse.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna sõnul on töövõimereformi protsess käinud nii, et tegelikult ei ole võetud puuetega inimeste konkreetseid muresid ja ettepanekuid kuulda.
Tsahkna lisas, et IRL ei saa töövõimereformi sellisel kujul, nagu see praegu on, toetada. IRL soovib, et saabuks selgus teenuste osas. Seda seisukohta jagab ka teine opositsioonipartei - Keskerakond.
"Me juba lahendame asju, mis nii tähtsad ei ole. Aga ei näe seda põhitemaatikat. Loomulikult oamavalitsuse standardid puudega inimestele. Sellega ei ole tegeldud," tõdes Marika Tuus-Laul.
Sotsiaalkomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof tõdes, et kahe riigikokku jõudnud eelnõuga on arutelusid olnud pikalt ning Pikhofi hinnangul oleks hea, kui ka teenuste osa riigikokku jõuaks.