Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Raport: intsidentide arv Venemaa ja Lääne vahel on külma sõja tasemel

{{1415621545000 | amCalendar}}
Foto: europeanleadershipnetwork.org

Venemaa ja lääneriikide relvajõudude vahel Euroopas on alates Krimmi annekteerimisest toimunud vähemalt 40 konfliktset kokkupuudet, mille hulka kuulub ka Eston Kohveri röövimine, selgus Londoni mõttekoja esmaspäeval avaldatud raportist.

European Leadership Networki (ELN) raport ütleb, et intsidentide sagedus oli viimati nii suur külma sõja ajal.

Möödunud kaheksa kuu sündmustest tõsteti raportis esile kolm eriti kõrge riskiga juhtumit: reisilennuki (SAS) ja Vene luurelennuki ohtlik lähenemine tänavu 3. märtsil Taanis, Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohveri röövimine 5. septembril ja Rootsi nn allveelaevajaht oktoobri keskpaigas.

Raportis toodi välja veel 11 tõsist intsidenti, mille puhul hinnati eskaleerumisohtu kõrgeks. Vahejuhtumite seas on õhuruumi rikkumisi, lennukite ohtlikke lähenemisi, intsidente merel jms.

Raportis antakse ka kolm soovitust. Esiteks peaks Venemaa kiiremas korras uuesti hindama oma jätkuva sõjakusega kaasnevaid kulusid ja riske, Lääne diplomaatia aga Venemaad veenma selles suunas liikuma.

"Venemaa peab naasma 2014. aasta märtsi eelse käitumismalli juurde. Mõned ütlevad küll, et see on väheusutav, kuid Venemaa juhtkond saab suure tõenäosusega aru NATO riikidega otsese sõjalise konflikti lubamatult kõrgest hinnast ning tal on kindel huvi vältida sellist otsest vastasseisu, mille lõpptulemust ei ole võimalik ette arvata."

Peamine väljakutse Lääne diplomaatiale on seada Venemaa käitumisele ette punane joon, tõsta NATO valmisolekut ning veenda Venemaad, et nii tema enda kui ka teiste riiklikes huvides peab ta sõjakast hoiakust loobuma.

ELN-i avaldatud uuring märgib, et mõlemal poolel eksisteerib oht kaotada kontroll sündmuste üle, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Venemaa sõjaline tegevus on märkimisväärselt kasvanud, eriti õppused Venemaal ja tema piiride lähedal. Kui need õppused toimuvad, siis suureneb vajadus koguda informatsiooni NATO ja liitlaste kohta,
millele NATO reageerib omakorda aktiivsemalt ja millele Venemaa reageerib veelgi aktiivsemalt. Seega on võimalused, et neid juhtumeid esineb üha rohkem ja eskaleerumine suureneb dramaatiliselt," selgitas ELNi teadur Thomas Freer.

Teiseks peaksid kõik pooled ilmutama sõjalist ja poliitilist vaoshoitust. Samas tuleb Euro-Atlandi poliitikajuhtidel meeles pidada, et Ukraina ei ole Venemaa ja Lääne suhete ainus valupunkt, vaid lahenduseta konfliktid on ka Transnistrias, Abhaasias, Lõuna-Osseetias ja Mägi-Karabahhis.

Kolmandaks tuleks kõigil konfliktis osalejatel parandada sõjaväelaste vahelist kommunikatsiooni ja suurendada läbipaistvust.

 

Toimetaja: Priit Luts, Heikki Aasaru

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: