Ta rääkis "Välisilmale" antud intervjuus, et tavaliselt on USA riigipead viimaseid ametiaastaid püüdnud kasutada oma ajaloolise pärandi kujundamiseks. Kasekampi hinnangul on Obamal nüüd käed vabamad välispoliitikas kui sisepoliitikas, kuna vabariiklased on saanud enamuse kongressi mõlemas kojas. Ühtlasi saab president aru, et ulatuslikud sisepoliitilised algatused, nagu oli tervishoiureform, enam ei õnnestu.

Võitlus Lähis-Idas pead tõstva Islamiriigiga ning ülbitseva Venemaaga pole Obama agenda, kuid tal tuleb vastumeelselt nendega tegeleda, rääkis Kasekamp. Obama tuli teatavasti võimule eesmärgiga lõpetada sõjad Iraagis ja Afganistanis ja sealt tagasi tõmbuda, kuid nüüd tuleb taas Iraaki Ameerika sõdureid saata.

Saatejuhi küsimusele, miks on USA presidendid teise ametiaja lõpus tavaliselt ebapopulaarsed, vastas saatekülaline, et see on tüüpiline, et kui on oldud kaua võimul, aga olulisi saavutusi enam pole, siis inimeste arvamus riigipeast ja tema poliitkast muutub negatiivsemaks. Teise ametiaja lõpul on juba tunda, et presidenti altpoolt õõnestatakse. Presidendi meeskonna liikmed otsivad uusi väljakutseid ning ka Obama peab viimasel hetkel otsima uusi häid tegijaid.

Ehkki Obama mõtleb rohkem oma poliitilisele pärandile, tuleb tal ka jätkuvalt oma Demokraatliku partei eest seista. Aga kuna Obama populaarsus on langenud, siis demokraatide kandidaadid püüavad nüüd end presidendist distantseerida ja jätta mulje, et pole Obamaga lähedalt seotud.

Kasekampi arvates võib Obama püüda järele jäänud aja jooksul panustada Iraani teemasse, sidudes seda võitlusega Islamiriigi vastu.

Kui püüda mõelda, kellest võib saada järgmine USA president, tuleb mõista, kuidas valijad mõistavad järgmisi kaht aastat - kui 2016. aastal läheb halvasti või hästi, siis kas see on presidendi teene või mitte, rääkis Kasekamp. Kui vabariiklased on nüüd nii ülemkojas kui alamkojas enamuses, siis ei saa nad nüüd kõike blokeerida.