Tallinna linn on selle aasta jooksul uurinud ühistupanga asutamise võimalusi ja selle nimel tegutsevad mitmed inimesed eesosatas kunagise põllumajandusministri Ester Tuiksooga. Eelmisel nädalal toimus Tallinnas ka ühistupangadest rääkiv rahvusvaheline konverents. Seal jäid kõlama mõtted, et ühistupangast saadav tulu võimaldab tõsta arstide ja õpetajate palku, vahendavad ERRi raadiouudised.

„Selles ei ole midagi halba. Ka riik võiks oma institutsioonide ja ettevõtetega astuda ühistupanga liikmeks nii nagu ta on praegu äripankade klient. Need, kes oma raha ühistupangas hoiustavad, kontrollivad samal ajal selle tegevust,“ selgitas Maaülikooli ühistegevuse lektor Jaan Leetsar.

Ühistupangas on sõltumata liikme panusest igal liikmel otsustamisel üks hääl. Leetsare sõnul saab nii mõistlikult paika panna laenuintressid ja teenustasude määrad. Tekkiv kasum aga jääb erinevalt välisomandis olevatest kommertspankadest Eestisse,

Finantsinspektsioon on näiteks hoiu-laenuühistute puhul juhtinud tähelepanu, et need ei kuulu nende sõltumatu kontrolli alla. Samuti pole tagatud ühistupankade hoiused sarnaselt kommertspankade omale.

Ka notar ja Tallinna linnavolikogu liige Priidu Pärna (IRL) ütleb, et ühistupankades on riskid nagu igas finantsasutuses. Samas on tema hinnangul eriliselt kaheldav see, kas kohalik omavalitsus peaks olema panga asutajate seas.

„Miks me peaksime arvama, et Tallinna linna puhul on tegu oskusliku ja professionaalse pangapidajaga? Linnal puudub oskusteave, et panka pidada. See ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne,“ ütles Pärna.

Jaan Leetsar ütles, et ühistupankade käivitamine on keeruline ja klientide usaldus tuleb välja teenida pika aja jooksul. Suureks hädaks olevat ka kommetrspankade vastuseis. Leetsar arvab, et paljud kommertspangad külvavad ise usaldamatust ühistupankade vastu.