Urve Palo: kulutused riiklikele üürikorteritele hoiavad ära perede Soome elama minekut ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Riiklike üürikorterite ehitamisele kulutatav raha tuleb tagasi täiendavate maksutuludena ja hoiab ära nii mõnegi pere Soome elama mineku, usub majandus- ja taristuminister Urve Palo.

Riiklikult toetatud üürielamute programm tuleb sisse kirjutada valmivasse energiamajanduse arengukavasse aastani 2030, otsustasid 4. novembril majandusministeeriumis toimunud laiapõhjalisel ümarlaual osalejad. Majandusminister Urve Palo sõnul on programmiga edasiliikumise aluseks kõigi osapoolte ühtne arusaam, et riiklikult toetatud üürielamuid on Eestisse vaja.

Urve Palo põhjendas intervjuus ETV uudistesaatele "Terevisioon" riiklike üürikorterite vajadust sellega, et Eestis amortiseerub aastas kolm korda rohkem eluasemeid, kui neid juurde ehitatakse.

"Sellepärast, et Eestis elamuturg on ajast ja arust, ja riik ei ole 20 aasta jooksul enda rolli selle arengus näinud. Täna on olukord selline, kus Eestis ehitatakse aastas 2000 uut eluaset, aga amortiseerub 6000. See vahe on 4000. Justkui nõudlust võiks ju olla, aga ei teki neid [uusi eluasemeid]. Inimestel ei ole selleks ressursse," rääkis minister.

Palo sõnul on see asja üks pool, teine pool on aga see, et ka teadlaste arvates peaks riik palju aktiivsemalt eluasemepoliitikasse sekkuma: muu hulgas toetama vanade elamute renoveerimist ja kortermajade ehitamist nende üürile andmiseks. Ta näeb omavalitsusjuhtidelt saadud andmete põhjal selle järele teravat vajadust üle kogu Eesti, mitte ainult Tallinnas ja Tartus.

Samas on see vajadus Tallinnas ja Tartus ning näiteks Värskas või Meremäel erinev. Tallinnas ja Tartus on probleem korralike korterite väga kõrge hind. Noored pered ja madalama palgaga inimesed peavad seetõttu valima vanemate juures elamise või kehva üürikorteri. Maapiirkondades ja maakonnalinnades aga reeglina ei pakutagi normaalses seisukorras kortereid üürimiseks. Seetõttu pidurdab see inimeste mobiilsust. Spetsialistid ei tule Haapsallu või Muhu saarele, sest neil pole kusagil elada.

Palo toonitas, et Eesti riik üüripindu ei toeta, kuid mujal maailmas, näiteks ka üle lahe Soomes, on see tavaline. Tehtavad kulutused tulevad aga tagasi täiendava maksutuluna.

"Ega riik ei tule ühtegi omavalitsusse ise seda maja ehitama. Omavalitsuselt peab tulema see soov, ta peab näitama, kuidas see arendab tema majandust ja keskkonda. Ja panustab ju ise oma vahenditega omavalitsus sinna. Ehk seda hirmu, et korterid on tühjad ja riik teeb midagi rumalat - seda ei saa ju olla, sellepärast, et see soov tuleb ju omavalitsusel," rääkis Palo.

Minister kinnitas, et loomulikult ei lahenda riiklikult toetatud üürielamud kõike probleeme Eestis, kuid kuna eluase on inimeste jaoks väga tahtis, peab riik siin abikäe ulatama.

"Mina väidan, et iga pere, kelle otsuse aluseks on ka see, et ta ei lähe siit Soome või Rootsi ära, et ta saab siin hakkama - jääb rohkem raha kätte pärast eluasemekulude tasumist, ja tal on kaasaegne korter, siis see on suur asi Eesti riigi jaoks. Ja kui kuludest rääkida - sest räägitakse, et see on kulukas jne -, siis selle vastu ka on väga hea vastus. Tallinna tehnikaülikooli teadlased on välja arvutanud, et kui näiteks ühe kolmandiku investeeringust paneb riik, siis kogu see summa tuleb täiendava maksutuluna tagasi."

Toimetaja: Heikki Aasaru

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: