Kui eestlaste lemmik lugemisvarast ehk edetabelitest alustada, siis on Eesti Euroopa liidus üks kõige nigelamaid riike elanikkonna grippi vaktsineerituse osas. Kuna tegemist on vabatahtliku tegevusega, siis paljud seda vajalikuks ei pea. Nii haigestuvad kümned tuhanded inimesed grippi, põevad selle raske haiguse läbi ja võivad nii koolist, lasteaiast või töölt eemal olla nädalaid, vahel ka kuid. Paljud paraku ka surevad, vahendavad ERR-i raadiouudised.

Tartu ülikooli kliinikumi nahahaiguste osakonna juhataja Matti Maimets ütles, et arstitudengid tegelevad väga õige asjaga ning asja üks eriti hea pool on selles, et kuna meditsiinitöötajad liiguvad väga palju haigete seas, on nad ka potentsiaalseteks haiguse edasikandjateks. Vaktsineeritud inimesega seda ohtu aga pole.

"Arstide ja arstiteaduskonna tudengite vaktsineeritus näitab, et nad hoolivad oma patsientidest. Seda nimetatakse ravikvaliteediks või raviohutuseks. Kui nad seda tudengina teevad, siis teevad ka arstidena. Probleem on selles, et meid ümbritsevad haigemajas langenud immuunsusega patsiendid, vanad inimesed ja enneaegsed vastsündinud. Kui nemad gripi saavad meie käest, siis nad surevad ära. Me ei tohi seda lubada," rääkis Maimets.

Gripi vastu tuleb end vaktsineerida igal sügisel. Maimetsa sõnul on selleks praegu parim aeg, sest ajalugu näitab, et gripp jõuab meile uue aasta saabudes.
Arstiteadusüliõilaste seltsi liige Teesi Sepp ütles, et vaktsineeritud arstitudengite arv on 200 tublisti kõrgem, sest paljud on ise või tööandja juures juba vaktsiini saanud.

"Gripi kõrghooaeg ei ole hetkel Eestisse jõudnud, aga soovituslik olekski end oktoobris või novembris vaktsineerida," ütles Sepp.

Sepp soovis just eriti vanematele ja kroonilisi haigusi põdevatele inimestele südamele panna, et gripp võib kaasa tuua tüsistused, näiteks kopsupõletiku.

"Gripp teeb rohkem halba, kui me endale teadvustada tahame," lõpetas Sepp.