Tiia Sihver: töövõimereform panustab liiga palju administreerimisele ({{commentsTotal}})

Tiia Sihver on Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu juhatuse liige.
Tiia Sihver on Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu juhatuse liige. Autor/allikas: ERR/Martin Dremljuga

Ülimahuka ja kalli tööhõivereformiga kulutatakse liiga palju rahast administreerimisele, leiab liikumispuudega inimeste liidu juhatuse liige Tiia Sihver.

„Me räägime sadadest uutest töötukassa töötajatest, uuest büroost ja kallitest hindamisekspertiisidest. Jah, hindamiskulusid on natukene alla tõmmatud pärast ajakirjanduses tekkinud kära – 50 miljoni võrra madalamaks –, aga allesjäänud 20 miljoni eest saaks puudega inimestele osutada poolteist miljonit tundi rehabilitatsiooniteenuseid või maksta hoopis tuhandele omaksehooldajale 10 aasta jooksul topeltsuuri toetusi,“ rääkis Sihver Vikerraadio saates „Reporteritund“.

„Olukorras, kus Eesti sotsiaalsüsteemis ei ole puudega inimeste normaalse ellukaasatuse seisukohalt hädavajalikke tugiteenuseid, tuleks nüüd, kus meil on võimalik raha panustada, investeerida seda kindlasti targemalt, et iga euro oleks kasutatud nii, et sihtgrupi elukvaliteet tõuseks,“ lisas ta.

Tiia Sihveri sõnul tahaks puudega inimesed kõige rohkem olla kindlad reformi tulemustes, „aga tulemust me praegu ei näe“.

Puudega inimeste suurimate vajadustena sõnastas ta miinimumstandardid isikliku abistaja jaoks nägemis- ja liikumispuudega inimestele; tugiisikuteenuse vaimupuudega inimestele; viipekeeletõlgid kurtidele; ja invatranspordi liikumispuudega inimestele, kes ei saa kasutada ühistransporti.

Sihver möönis, et kõik omavalitsused ei saa seda endale lubada ning tõdes, et appi peaks tulema riik.

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt ütles aga saates, et ta ei välista seaduse jõustumise edasilükkamist.

„Mina ei välista olukorda, et kui selgub, et me ei ole valmis – ka arvutisüsteemid, kõik muu... riigikogu on piisavatel kordadel lükanud seaduse jõustumist edasi. Ei tohi tekitada olukordi, kus jõustub seadus, mis ei ole hästi ette valmistatud.“

„Aasta on aega ettevalmistuseks. Kui selgub, et ei suudeta, ei ole otstarbekas, on midagi valesti tehtud, on alati võimalik teha ka muudatusi. Ei ole ükski seadus jäigalt kivisse raiutud – nii nagu muutub elu, peavad muutuma seadused ja mul on väga kurb, et meie seadusandlus on jäänud elu muutumisele nii palju jalgu, et me oleme täna olukorras, et asjad tulebki teha ülikiiresti.

Töövõimereformi aluseks olevad eelnõud on täna riigikogus teisel lugemisel.

Täismahus „Reporteritundi“ on võimalik kuulata siit.

Toimetaja: Rain Kooli



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: