Poliitikud vaidlesid "Foorumis" töövõimereformi üle ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Töövõimereform on saanud puuetega inimestelt palju kriitikat ja poliitikutel seisab ees põhimõtteline valik, kas jätkata pisimuudatustega või võtta aeg maha. Riigikogu parteide esindajad vaidlesid "Foorumis" reformi üle.

Tervise- ja tööminister, Reformierakonna liige Urmas Kruuse tõdes ETV saates "Foorum", et juba töövõimereformi algatades oli eeldada, et see tõstab esile palju emotsioone ning ei saanud loota, et see kergeks kujuneb.

Samas tõi ta välja, et tema on olnud minister lühikest aega, kuid selle aja jooksul on toimunud mitukümmend kohtumist puudega inimeste ja nende esindajatega. Samuti on ta sotsiaalkaitseminister Helmen Kütiga (SDE) kogu Eestis inimestele reformi telgitaguseid selgitanud. "Kui võrdleme seda eelnõu kevadel ja nüüd, sügisel, kus sotsiaalkomisjon on pidanud üle 20 istungi, et koostöös ministeeriumi ja survegruppidega reformi arutada, siis näeme, et paljud olulised ja vundamentaalsed asjad on muutunud paremaks," kinnitas Kruuse.

Isamaa ja Res Publica Liidu liige, riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Margus Tsahkna märkis, et petitsioonile, milles soovitatakse töövõimereformis aeg maha võtta, on alla kirjutanud suur enamus organisatsioonidest, kes seisavad puuetega inimeste eest. Tsahkna tõi välja, et suurim lahendamata probleem reformikavas on teenuste puudumine.

Eesti liikumispuudega inimeste liidu juhatuse liige Tiia Sihver on toonud välja, et töövõimereformi arutelu järel jäi talle kripeldama mitu küsimust: kuidas saab inimene koduuksest välja, kust ta saab töökoha ja kuidas ta saab hakkama töökeskkonnas.

Margus Tsahkna kinnitas, et just see on olnud kogu töövõimereformi debati ja eelnõuarutelude probleem. "IRL on toetanud tööjõureformi eesmärke, et aidata puudega, erivajadustega inimesed tööturule vastavalt nende võimetele, et nad saaksid ka ühiskonnas rohkem panustada. Kahjuks nendel põhjustel reform ei hakka tööle," märkis Tsahkna.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof tõdes saates, et tänu sellele, et sotsiaaldemokraadid tulid kevadel valitsusse, ei võetud vastu toorest eelnõu.

"Me oleme tõesti tugevasti piike murdnud reformiga, oleme kohtunud puuetega inimestega ja saanud nendega ühise keele, et eelnõuga teistpidi sotsiaalkomisjonis edasi minna. Kui täna vaatame eelnõusid, siis need on tundmatuseni muutunud võrreldes sellega, kui nad tulid komisjoni," rääkis Pikhof.

Ta rõhutas, et komisjon on pidanud reformi teemal rohkem kui 20 istungit, kus enamasti on olnud kohal ka puuetega inimesed ning leitud on ühisosa. "See ühisosa on täna ka seadusemuudatustena eelnõus olemas. Lõpmatusena eelnõusid ei saa arutada, ükskord tuleb teha ka otsuseid. Julgen täna käe südamele panna ja öelda, et need kaks eelnõu kõlbavad vastu võtta küll," lisas ta, viidates eelnõudele, millega tekib vähenenud töövõimega inimesel õigus saada töötukassast tööle saamiseks vajalikku abi, ning mis pakub tööealisele tervisekahjustusega inimesele tööhõives püsimiseks rehabilitatsiooniteenuseid, abivahendeid ja tööturuteenuseid.

Keskerakonna ja riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul aga sõnas, et tema hinnangul tuleb töövõimereformist rääkides kõneleda palju suurema hulga seaduste muutmisest, kui ainult kahest.

"Me tegeleme kahe seadusega ja kui need kaks riigikokku toodi, siis esialgu tundusid need ideaalsed, aga kui vaatasime lähemalt, siis oli näha, et see oli lihtsalt toorik - ja seda oli ettevalmistatud 2,5 aastat eelmise valitsuse poolt," rääkis Tuus-Laul.

"Midagi polnud sisuliselt valmis tehtud. Loomulikult oli see puudulik. Seda on tehtud paremaks, aga kui praegu vaatame, siis alustatud on valest otsast - töövõimeseadus peaks olema üks viimaseid. Tegelikult on ikkagi sotsiaalhoolekande ja tööturuteenuste asi kõige tähtsam, sest kui meil ei ole teenuseid inimestele, et nad saaksid kodust välja, liikuma, tööle, transporditeenust, siis me ei saa millestki rääkida," lisas poliitik.

Tema sõnul tuleb sotsiaalhoolekande seaduse kõrval vaadata ka omavalitsustele mõeldud paketti, sest paljude teenustega peaksid tegelema omavalitsused. Samuti tõi ta välja, et lahendamata on tööõnnetuste ja kutsehaiguste regulatsioon ja kogu tööandjaid puudutav seaduste pakett.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: