Kasekamp rääkis, et Putini jaoks on väga oluline, et tema ja Venemaa vastu oleks teiste poolt maailma liidrite poolt austus ning selline talle osaks saanud põlastav suhtumine võis olla talle valus löök, mis ajendaski teda varem lahkuma.

Kasekampi sõnul oldi tippkohtumisel Putini vastu karmid ka seetõttu, et viimasel ajal on Venemaa saatnud oma sõjalaevu ja sõjalennukeid jõudu demonstreerima, et meelde tuletada oma võimsust teistele riikidele.

See, milles Putin keeras vindi üle, oli Kasekampi sõnul Venemaa sõjalaevade saatmine Austraalia territoriaalvete lähistele G20 tippkohtumise eel. "See jättis erakordselt halva maigu. /.../ See oli muidugi katse näidata oma tugevust ja teenida seeläbi austust, aga see kukkus hoopis teistmoodi välja," ütles Kasekamp.

Kasekamp viitas, et Putin ütles hiljem oma pressile antud avalduses, et sanktsioonid kahjustavad maailma majandust. "Kui Putin seda juba ütleb, näitab, et sanktsioonid ikka pigistavad ja me oleme õigel teel," märkis ta.

Kasekamp ütles, et Venemaa on G20 riikide hulgas vaid oma tuumarelvade ja vana Nõukogude Liidult päritud staatuse tõttu. Samuti sellepärast, et Venemaa on ÜRO julgeolekunõukogu alaline liige.

Maailma majanduses Venemaad tipptegijaks Kasekampi hinnangul pidada ei saa. "Ta ei vääri seal olemist nagu seal olevad ülejäänud riigid, kes lisavad väärtust maailma majandusele," leidis Kasekamp.

"G20 see osa, kus arutati maailma majandusprobleeme, viidi läbi ilma Putinita, sest ta oli selleks ajaks lahkunud," lausus Kasekamp.

Kasekamp rääkis, et Putini varajane lahkumine võiks kaasa tuua selle, et riigipea mõtleb oma tegevuse üle järele ja saab aru, et tema valed enam läbi ei lähe ning olla pisut leplikum.

"Üks märk sellest võiks olla see, et eile alustati Ida-Ukrainas Malaisia reisilennuki rusude kokku korjamist ja üleandmist Hollandile. See oli üks G20 riikide põhiline nõue, et Venemaa aitaks kaasa," sõnas Kasekamp.

Negatiivseks stsenaariumiks peab Kasekamp seda, et Putin otsustab nüüd oma alanduse ja viha teiste peal välja elada. "See tundub üsna tõenäoline. Need "teised" on ilmselt Vene opositsionäärid ja samuti ukrainlased," arvas ta.

Küsimusele, kas tekkimas on uus Külm sõda, vastas Kasekamp, et mitte selle klassikalises mõttes.

"Külm sõda põhines sellel, et oli kaks maailmas võrdselt domineerivat jõudu, kes võistlesid ideoloogilistel alustel. Tänapäeval see nii ei ole. See on küll see, mida Putin tahaks - olla võrdne ameeriklastega, aga selgelt nad seda ei ole," rääkis Kasekamp.

Uus Külm sõda tekib Kasekampi sõnul selles mõttes, et Venemaa isoleerib ennast ja lääneriigid panustavad rohkem oma julgeolekusse.

Nädalavahetusel toimus Austraalias Brisbane´is maailma juhtivate tööstusriikide G20 tippkohtumine, millele andis tooni lääneriikide juhtide põlglik suhtumine Venemaa presidenti Vladimir Putinisse. Teda võeti jahedalt vastu ning kritiseeriti teravalt Venemaa tegevuse tõttu Ukrainas.