Kallasraja omavolilist tõkestamist võib hakata trahvima kuni 32 000 euroga
Riigikogu keskkonnakomisjon arutas täna, kuidas tõhustada kallasraja omavolilise tõkestamise järelevalvet ja anda keskkonnainspektsioonile suuremaid volitusi.
Eesti seadustest tulenevalt peab kõikidel inimestel olema võimalik järvekaldal või mererannas jalutada, vahendasid ERRi raadiouudised. See on aga võimatu, kui keegi on sinna aia ette ehitanud või mõne suvila aed lõppeb järves. Nagu öeldud, on selliste takistuste ehitamine lubamatu, aga ehitatakse ikka.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra tõdes, et vaadates statistikat on tegu tõsise probleemiga. "Keskkonnainspektsioon on viimase kahe aasta jooksul alustanud menetlust 223 korral, mis tähendab, et probleem on olemas," lausus Vakra.
Keskkonnainspektsioon rõhutas, et valdav osa inimestest on mõistvad ja kui nad on kallasraja kinni ehitanud, ent nende tegevusele viidatakse, siis nad ka üldjuhul ise selle likvideerivad.
Kui aga inimene on pahatahtlik ja kui ettekirjutustest ei ole abi, siis saab Vakra sõnul nüüdsest väärteomenetluse korras talle ka trahvi teha kuni 300 trahviühikut, mis tähendab 1200 eurot ja kui ka see ei mõju, siis haldusmenetluse korras on keskkonnainspektsioonil võimalik palgata töömehed ja kallasraja tõke likvideerida ehk ära lammutada.
"Teiselt poolt tõstame ka sunnirahasid, mis varasemalt oli 3200 eurot, siis tulevikus on maksimummäär 32 000 eurot. Ehk põhimõte on selles, et need vähesed korrad, kui inimesed ei saa heast sõnast ja n-ö soovist ja mõttest aru, mida ühiskond tervikuna on otsustanud, siis on võimalik ka ranged meetmed kasutusele võtta," rääkis Vakra.
Seaduseparandus läheb edasi suurde saali.
Kallasrajale pääsemisega on probleeme olnud ka Pärnu maakonnas Sauga vallas.
"Kuna meil vallast jookseb läbi kaks jõge, siis on elurajoonid tekkinud just nende jõgede kallastele ja inimesed tahavad loomulikult pääseda jõgede äärde. On probleeme nende pääsudega ja planeeringutega," rääkis Sauga vallavanem Priit Ruut.
Probleeme on Sauga vallavanema sõnul ka vanades suvilarajoonides, kus on toimunud erastamised. "Erastamised on toimunud selliselt, et need ühistumaad, mida mööda mindi jõgede äärde, on ka nüüd ära erastatud," lausus Ruut.
Ruut kirjeldas, et on vaidlusi, kus nii maaomanikud omavahel vaidlevad ehk elanikud maaomanikuga kui ka on valda kohtusse hagetud.
Ruut möönis, et ilmselt see ka omavalitsuse ülesanne on. "Aga omavalitsus saab seda teha ainult oma võimaluste piires ja kõige mõistlikum on seda teha planeeringutega. Seadus vallale sellise kohustuse panebki," lausus Ruut.
"Seda me saame täna teha ainult nende planeeringutega, mis on hetkel menetluses," tõdes Ruut ja nentis, et omaaegsete planeeringute puhul, kus sellele ei osatud tähelepanu pöörata, on aega väga raske tagasi pöörata.
Toimetaja: Liis Velsker