„Mida iganes Putin on öelnud või lubanud, varem või hiljem on ta ühel või teisel moel selleni ka jõudnud – erinevalt paljudest Lääne liidritest, kelle poolt me näeme paljuski ainult sõnavahtu. Eriti murelikuks teeb selles kontekstis Euroopa Liit, kus ei ole ühtset välispoliitilist kõnelejat,“ tõdes Berg Vikerraadio saates „Reporteritund“.

„Näiteks kui NATO lubas tegevuskava Gruusiale või Ukrainale, siis Putini ähvardus oli, et see läheb kalliks maksma ja nüüd me oleme näinud, et see läkski kalliks maksma.“

Kaitseminister Sven Mikser (SDE) tuletas omakorda saates meelde, et prestiiž ja respekt on Venemaa liidrite kõnepruugis eriti olulised sõnad. Bergi hinnangul üritab Venemaa praegu välja rabeleda regionaalse võimu rollist ja olla taas suurvõim, apelleerides üksnes oma suurele, kontinente ühendavale territooriumile ja tuumarelvale.

„Üks asi, mida Venemaa tahab ja eeldab, on respekt olulise mängijana rahvusvaheliste laudade taga,“ märkis Mikser Kremli praegust käitumist analüüsides ja lisas, et juba Jeltsini aegadest on venemaalaste hinges okas seoses just rahvusvahelise prestiiži kaotusega.

Berg leidis ka, et Austraalias G20-tippkohtumisel Putinile osaks saanud alandust võidakse Venemaal riigisiseses propagandas ära kasutada.

„On võimalik näidata, et näete, meid ei võeta tõsiselt, meil ei olegi võimalik mingit tõsist partnerlust sealt loota. See võib ka mobiliseerida Lääne-vastaseid jõudusid.

Venemaa siiralt ei mõista Läänt

Putin on Sven Mikseri hinnangul arvestanud oma sõjalistes avantüürides, et Lääne vastumeelsus sõjaliste vahendite kasutamise suhtes on tunduvalt suurem kui Venemaa oma.

„Lääne poliitikud kannavad otsest ja suhteliselt lühikese süütenööriga vastutust oma valijate ees, kes on veelgi vastumeelsemad sõjalise jõu kasutamise suhtes – ka õilsate eesmärkide nimel,“ ütles Mikser ja lisas, et see on asjaolu, millest Putin aru ei saa.

„Kremlis siiralt ei mõisteta, et Eesti, Läti, Leedu ja Poola soov liituda NATO-ga ei põhinenud selle organisatsiooni poolsel pakkumisel, vaid meiepoolsel nõudlusel. Venemaal ei mõisteta, kuidas Lääs tegelikult toimib.

Ühelt poolt näeme me, kuidas Putin kogu aeg kasutab siseriiklikus propagandas väiteid, et Lääs on täpselt samasugune, sama silmakirjalik nagu meie. Aga ma usun, et see pole ainult küüniline propaganda, vaid Putin ja tema kaaskond usuvadki, et Lääne demokraatia on ainult fassaad, mille taga on geopoliitiline kalkulatsioon, ning sellist asja nagu riikide ja rahvaste vaba tahe – rääkimata isikuvabadusest ja ühiskondlikust liberaalsest mõttest – polegi olemas,“ rääkis Mikser.

Kaitseministri sõnul on Venemaa ise valinud oma väljakutseteks Euroopa ja Põhja-Ameerika, samal ajal kui Venemaad ähvardavad ohud hoopis teistest ilmakaartest.

„Venemaal valitseva julgeolekupoliitilise doktriini kohaselt kogu potentsiaal muutub ühel hetkel reaalseks sõjaliseks konfliktist ning kuna Lääs on sõjaliselt kõige võimekam ja kõige suurem, siis on Venemaa otsustanud oma ressursi paigutada just nimelt vastasseisu Läänega.“

Täismahus "Reporteritundi" Peeter Kaldre, Eiki Bergi ja Sven Mikseriga on võimalik kuulata siit.