"Pealtnägija" paljastas, kuidas Kreml Eesti lastest lojaalseid sõdureid valmistab ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Vene riik korraldab juba aastaid koolilastele, sh Eesti lastele, sõjalis-sportlikke laagreid "Võidu pärijad", mille eesmärk on kasvatada n-ö õige kallakuga ehk Venemaale lojaalseid kodanikke, paljastas ETV saade "Pealtnägija".

Ka Suure Isamaasõja võitu ülistava laagri organisaatorid ise tunnistavad, et nad tahavad liita sõpruses ja vendluses endistes Nõukogude Liidu riikides elavad koolinoored ning kasvatada neist õige kallakuga tulevikutegijad, kes oskaksid juba lapseeas oma kodumaad kaitsta nii paljakäsi kui automaadiga.

"Pealtnägija" sõnul on aga ütlematagi selge, et selle suvelaagri kontekstis ei ole see kodumaa iseseisev Eesti Vabariik, vaid üks konkreetne Liit ehk Sojuz.

"Sedalaadi sõjalis-sportlikud laagrid, neid võib põhimõtteliselt käsitleda kui ühe osana Vene mõjutustegevusest, millega siis esiteks püütakse süstida nii oma noortesse kui ka endisesse Vene impeeriumi koosseisu kuulunud riikide noortesse siis sellist armastust kas Nõukogude Liidu või siis sellise Venemaa vastu põhimõtteliselt," kommenteeris kaitsepolitsei büroo juht Andres Kahar.

Sel kevadel tõstis kaitsepolitsei militaarlaagrid oma aastaraamatus esile kui ühe hoiatava näite Vene riigi ihalusest nõukogude mineviku ja impeeriumi taastamise järele, mis on nüüd jõudnud ka lasteni Balti riikidest. Napi reaga mainiti ära, et kahel varasemal suvel käisid punalippude all marssimas ka käputäis Eesti lapsi Maardu koolist.

"Loomulikult see laager oma olemuselt ei ole mingisugune rahvaste sõpruse laager, vaid ikkagi agressiivse sõjalise mõtteviisi juurutamise laager. Kui vaadata kogu seda ideoloogiat, relvi, inimeste noorust, siis see kõik kokku moodustabki sellise üsnagi hirmutava kompoti," tõdes Kahar.

Eestis on propagandalaagrist seni juttu olnud napilt ja ka siis kui veidrast kurioosumist. Tähelepanuta jäi ka kevadine Kapo signaal Maardu kooliõpilastest, keda koolitati kümnepäevases suvelaagris eelmisel aastal Odessas ja tunamullu Velikije Lukis.

Ikka ühe ja sama programmi järgi muuhulgas ka inimest noaga tapma, nagu laagritest tehtud rohked reportaažid Vene uudistesaadetes elavalt kirjeldavad.

Täna on olukord Eesti mõistes paraku selgelt muutunud. Venemaa ideoloogiline ajupesu on jõudnud märksa kaugemale käputäiest Maardu lastest.

Tänavu augustis osales Kõrgõzstanis toimunud laagris kokku 10 last - kuus Tallinna Pae ja Kesklinna Vene Gümnaasiumist, kolm Tartu Annelinna Gümnaasiumist ja üks Maardust. Eriliselt tähelepanuväärne aga on, et grupi juht militaarlaagris oli ühe kooli kehalise kasvatuse õpetaja, kes sarnaselt lastega jagas oma Kõrgõzstani muljeid reipalt sotsiaalmeedias.

"Üleüldiselt on kindlasti kahetsusväärne, et inimesed Eestist sedasorti ideoloogiliselt kallutatud ja teatud mõttes ka ideoloogilisele väärkasvatusele suunatud laagrites osalevad," ütles haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski.

Asja teeb ministri sõnul veel hullemaks see, et antud juhul on selgelt ka ühe kooli pedagoog olnud tegev nende õpilaste sinna saamisel.

Eesti riik ei saa kätt ette panna

"Liberaalses riigis ei saa me kuidagi panna kätt ette, kui inimesed valivad endale suvepuhkuseks sihtkoha väljaspool Eestit ja ega me ei saa ka kontrollida, mida nad seal otseselt teevad, aga loomulikult see, kui õpetaja pedagoog lapsi sellisele üritusele viib, siis see on minu hinnangul täiesti vastuolus õpetaja kutse-eetikaga. Ja õpetaja ükskõik mis keeles ei tohiks soodustada õpilaste ideoloogilist ajupesu," toonitas Ossinovski.

Milline propaganda mõju oli augustikuisel laagril Eesti lastele, räägib ilmekalt ühe Lasnamäe kooli õpilase postitus oma sotsiaalmeediasse pandud foto all, kus kevadel alles 9. klassi lõpetanud nooruk poseerib kaasvõitlejate ja Kalašnikovi automaatidega sõjalise väljaõppega laagri mägimatkal.

Esiteks teatab poiss ilmselge naljaga, et foto on tehtud Ukrainas, kus ta tapab debiilseid fašiste ja siis täpsustab, et siiski rahvusvahelises sõjalis-sotsialistlikus laagris. Kui lisada fakt, et sama poiss oli 10 päeva laagris, kus Eesti Vabariigi lipp oli tagurpidi vardas, siis kommentaarid on ilmselt liigsed, leiab "Pealtnägija".

"Ma ei välista, et lapsed ei saanud lõpuni aru, kuhu neid viiakse. Loomulikult, kui me räägime 13-14-aastastest lastest, siis nende arusaam võibki olla natuke teistsugune, ei saagi neilt eeldada, et nad mõistaksid lõpuni kõiki riikliku propaganda tahkusid. See on see koht, kus koolid peavad olema eriti ettevaatlikud, eriti arvestades ideoloogilist agressiivsust, mida me oleme selle konkreetse laagri puhul ka täiesti selgelt näinud," selgitas Ossinovski.

"Ja kas nüüd saab noortele ette heita, no noored alati võib-olla ei tea, kuhu nad lähevad ja kõik tundub selline atraktiivne, et selline reis kaugele maale ja see on tore laager ja teiste noortega kokku saada, aga vanemad inimesed, kooliõpetajad peaks ikkagi mõistma asjade olemust nagu natuke rohkem," tõdes Andres Kahar.

Rossija24 uudised vahendavad, et see on tõsine katsumus. Ülepinge, emotsioonid. Pärast sõidetakse kodudesse laiali, oma riikidesse, koolilapsed kirjutavad omavahel sotsiaalmeediates, on olemas isegi spetsiaalne klubi nendele, kes läbisid Sojuzi. Lapsed kasvavad suureks, aga suhted jäävad – 10-20 aastat pärast nad lahendavad juba teisi ülesandeid – sõjalisi, poliitilisi, kuid oma meeskonda nad jäävad meenutama igavesti.

"Teine aspekt, mis loomulikult on ka asja sees, on see, et püütakse ka siis kaardistada lähiriikides elavaid noori, et mis nad endast kujutavad ja siis leida sealt endale ilmselt siis võib-olla inimesi, kellega kunagi edasi tegeleda, sest tuleb ju arvestada, kes seal selliste ürituste korraldamise taga on. Üsna avalikult öeldakse välja, et taga on ka Venemaa sõjaväeluure," kinnitas Andres Kahar.

See kõlab üllatavalt ja ärevust tekitavalt, aga laagri korraldajad ei varjagi, et nende koostööpartnerid on Vene kaitse- ja siseministeerium, armee ja eriüksused, riigi suurimad propagandakanalid ning ideoloogilis-patriootliku kasvatuse erinevad organisatsioonid jne.

Eestisse jõudsid kutsed esimestel aastatel väidetavalt läbi Maardu linna ning seal hiljem edasi tutvuste kaudu Tallinna ja Tartu koolide lasteni ja nende vanemateni. Ehkki koolid väitsid kooris, et nemad ei ole lapsi idapiiri taha laagrisse saatnud, olid nad napisõnalised ja polnud nõus kaamera ette tulema.

"Kool ei ole neid saatnud ja see, mida nad teevad suve vaheajal, me ei saa neid kontrollida," teatas Tallinna Pae Gümnaasiumi kantselei juhataja Lea Loide.

Kantselei juhataja tõdes küsimusele vastates, et kehalise kasvatuse õpetaja tõepoolest on Pae gümnaasiumi maja inimene. "Kool ei saatnud teda, ta oma puhkusest läks, vabatahtlikult, jah," lausus Loide.

"Te näete, et selline laagris käimine iseenesest on õige?" küsis ajakirjanik.

"Ei! Ja minu isiklik seisukoht on, et sellised sõjalised laagrid välisriigis ei ole sobilikud. Ja ongi kõik!" vastas Loide.

Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktor Hiie Asser leidis, et tegu on piiripealse asjaga. "Lapsevanem on oma otsustes vaba, millega ta oma lapse suvepuhkust sisustab ja koolil on siin otseselt raske sekkuda, sest lapsed käivad üle maailma – nii lääne kui ida suunas. Aga koolile on oluline see, et õpetajad ei ole sellistesse protsessidesse seotud," kinnitas Asser.

"See on õppetund meile kõigile ja kõikidele koolidele. Ja kui me oleme ministeeriumi poolt konkreetsete koolidega suhelnud, siis eks kooli juhtkonnale tuli see üllatuseks, et nende koolide lapsed on nendes laagrites osalenud. Ma usun, et koolid teevad ka omad järeldused ja suhtlevad ka oma pedagoogidega. Et ka pedagoogid tajuksid neid ohtusid, et pealtnäha toredaid pakkumisi saades nad võivad lõpuks kuhu sattuda," ütles minister Jevgeni Ossinovski.

"Eesti on vaba maa, meil ei toimi asjad niimoodi, et karistada nüüd mingite välispasside kehtestamisega või viisade äravõtmisega, et seda kindlasti mitte. Neile tuleb selgitada, mis need ohud on ja mis see sellistes laagrites käimine endast kujutab," lisas kaitsepolitsei büroo juht Andres Kahar.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: